Parkimiskohtadega on paljudes Tallinna linnaosades kitsas käes.
Unistus linnast, kus isiklikku autot pole vaja, on ilus, kuid see ei kajasta Mustamäe inimeste tegelikku elu.
Avaldasin Postimehes hiljuti arvamusloo „Kuidas lahendada pealinna autouputust Mustamäe näitel?“, kus tõin esile nii probleemid kui ka võimalikud lahendused, mis võiksid Mustamäe parkimisolukorda märgatavalt leevendada. Oli juttu ka sellest, mida linnaosavalitsus parkimisolukorra parandamiseks teinud on, ja esimestest edusammudest.
Avaldatud artikkel tekitas aga aktiivset arutelu, näiteks kutsus Bolt Drive’i tegevjuht vastulauses loobuma n-ö lisabetoonist ja keskenduma ühistranspordile, rattateedele ja jagatud sõidukitele. Loomulikult saan ma aru Bolt Drive’i ärihuvidest: vähem isiklikke autosid tähendab ettevõttele suuremat ärimahtu ja kasumit. Kuid kui räägime Mustamäest – ühest Tallinna tihedamini asustatud linnaosast –, siis tuleb meil ausalt tunnistada, et isikliku auto olemasolu ei ole paljudele luksus ega mugavus, vaid igapäevane vajadus.
Mustamäel elab tuhandeid peresid, kes viivad igal hommikul oma lapsed autoga lasteaeda, kooli või trenni, suunduvad ise tööle ja õhtul püüavad kõik taas õigeks ajaks koju jõuda. Paljud töökohad asuvad aga seal, kuhu ühissõidukiga otse ei saa või on vaja suisa mitu korda ümber istuda. See tähendab, et töölesõit ja töölt tagasi koju jõudmine võib võtta tunde.
Seetõttu ei saa me öelda, et teeme järjekordse „võiduka rohepöörde“, surume autod oma elukeskkonnast välja ja meie elu hakkab kulgema ainult läbi roheliste putukaväilade. See kõlab ilusasti PowerPointi esitluses, aga ei kajasta Mustamäe elaniku argipäeva.
Auto on paljudele inimestele ja peredele eluline vajadus
Kui inimene, kes maksab makse ja käib tööl, peab pärast pikka tööpäeva oma kodu läheduses koos perega pool tundi tiirutama, et oma autot kuhugi jätta, siis ei ole see linn, mis väärtustab oma elanikke ja elukeskkonda.
⇒Uute parkimismajade ja parkimiskohtade rajamine ei tähenda, et me julgustame inimesi rohkem autoga sõitma, see tähendab, et me väärtustame nende aega ja elukvaliteeti, kellele on auto vajalik.
On väärarusaam, et parkimismajade ehitamine ainult suurendab autode arvu ja probleeme. Ei tahaks uskuda, et inimene, kes seni pole enda auto vajadust näinud, võtab selle rahalise kohustuse üksnes selleks, et ehitati tore parkimismaja. Vastupidi, parkimismaja võimaldaks autosid koondada kompaktsetesse ja turvalistesse ruumidesse, vabastades tänavad ja rohealad kõndimiseks, mängimiseks ja kogukonnaüritusteks. Parkimismajad ei tähenda, et Mustamäel suurendataks autokesksust, vaid need on vajalik meede selleks, et praegust autotulva juhtida ja haljastust säilitada.
Loomulikult on väga oluline arendada ka ühistransporti ja luua mugavaid rattateid, mis soodustavad autovaba liikumist. Trammiliini rajamine Sõpruse puiesteele oleks samuti samm õiges suunas ja rattateede võrgustiku laiendamine toetab keskkonnahoidlikku elustiili. Samuti on kindlasti hea võimalus jagatud sõidukid, kuid nende kasutamise mõju saab avalduda alles siis, kui neid kasutab märkimisväärne osa elanikest ja kui sõidukid on turvaliselt ja mugavalt ligipääsetavad. Aga ka kõige uuenduslikumad lahendused ei tohi tulla nende inimeste arvelt, kelle elu ja töö ei ühildu „ideaalse ja rohelise linnaplaneerimisega“.
Parkimiskohti on vaja haljastuse kaitseks
Tuleb mõista, et ükski lapsevanem ei jäta oma autot koju pelgalt selle pärast, et kellelgi on autovaba linna visioon. Valikud peavad olema päriselt toimivad, mitte ideoloogilised. Seega on vaja Mustamäe linnaosa elanike igapäevaelu paremaks toimimiseks ka praktilisi lahendusi. Kui me parkimiskohti juurde ei loo, süveneb keeruline parkimisolukord veelgi ning piirkonna haljastus ja jalakäijate turvalisus ilmselgelt kannatavad. Ühistransport ja rattad on olulised, kuid ei asenda vajadust isikliku sõiduki parkimise järele.
Olen seisukohal, et linna ülesanne on toetada neid, kes soovivad keskkonnahoidlikult liikuda, samal ajal mitte karistades neid, kelle argipäev on keerulisem ja sõltub autost.
Mustamäe ja Tallinna parkimisprobleemid on välja kujunenud pikkade aastate jooksul. Lõpuks tuleb hakata otsima realistlikke lahendusi. Ainult sellise mitmekülgse lähenemise abil suudame muuta Mustamäe rohelisemaks, turvalisemaks ja elamisväärsemaks. Aga samas ärme unustame, et linn on inimeste ja nende päriselu vajaduste jaoks, millega tuleb meil kõigil arvestada.