Parkimine Mustamäel. Foto: Mustamäe linnaosavalitsus
- Uued parkimismajad ja vertikaalparklad pakuvad Mustamäel lahendusi.
- Sajad garaažid Mustamäel seisavad tühjana või on muul otstarbel kasutuses.
- Korteriühistud saavad taas rentida linna maad parkimiseks.
Tallinna Mustamäe linnaosa on oma iseloomult üks tihedaimalt asustatud piirkondi Eestis, kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser (Isamaa).
Suures osas 1960. aastatel planeeritud ja ehitatud Mustamäe oli algselt mõeldud jalakäijasõbralikuks elukeskkonnaks, kus autosid oli märkimisväärselt vähem kui tänapäeval. Planeeritud oli üks auto mitme pere või korteri kohta. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus paljudel peredel on kasutada kaks autot, kui mitte kolm. Arvestades, et statistika järgi on Eestis 534 autot 1000 elaniku kohta, siis arvutuslikult on mustamäelastel umbes 35 000 sõidukit, parkimiskohti aga hinnanguliselt ca 16 000 + 4 000 garaažikohta. Seega on tagasihoidlike hinnangute järgi linnaosas puudu üle 10 000 parkimiskoha.
Arusaadav, et tolle ajastu linnaplaneerimine ei arvestanud praeguse autostumisega, mis on viimaste aastakümnetega kordades kasvanud. Sellest tulenevalt on Mustamäe parkimisolukord muutunud üheks peamiseks väljakutseks, millega linnaosa elanikud ja külastajad iga päev kokku puutuvad.
Parkimisprobleemide taust
Mustamäe elamupiirkondades valitseb parkimiskohtade krooniline puudus. Kuna piirkond ehitati ajal, mil autode arv leibkonna kohta oli tunduvalt väiksem, ei planeeritud elamute juurde piisavalt parkimiskohti. Nõukogude perioodil ehitati korterelamuid niivõrd lähestikku, et vabade maa-alade leidmine parkimiskohtade rajamiseks on keeruline, kui kohati mitte võimatu. Aastakümnetega on Mustamäel elanike ja autode arv kasvanud, kuid parkimisvõimalused pole lisandunud vajadustele järele jõudnud.
«Arvestades, et statistika järgi on Eestis 534 autot 1000 elaniku kohta, siis arvutuslikult on mustamäelastel ca 35 000 sõidukit, parkimiskohti aga hinnanguliselt ca 16 000 + 4 000 garaažikohta.»
Eriti teravaks muutub parkimisprobleem õhtusel ajal, kui enamik inimesi on oma töised tegevused lõpetanud ja koju naasmas. Sageli tekib olukordi, kus tuleb parkimiskohta otsida kodust kaugemalt, sest elumajade ümbruses asuvad parkimiskohad on täis. Sageli pargitakse autod kõnniteedele, haljasaladele ja kohtadesse, mis ei ole selleks ette nähtud. See mitte ainult ei riku linnapilti, vaid tekitab ka ohtu jalakäijatele ja liiklusele tervikuna.
Parkimismajade rajamine ja olemasolevate parklate laiendamine
Üks tõhusamaid viise parkimiskohtade juurde loomiseks on mitmekorruseliste parkimismajade või vertikaalparklate ehitamine. Viimati avati Mustamäel 2020. aastal Tammsaare teel linna ja erasektori koostöös Mauruse parkimismaja ning erasektori initsiatiivil sel aastal Balti riikide esimene automaatne vertikaalparkla Järve tänaval. Kuigi see nõuab suuri investeeringuid, vabastaksid parkimismajad parkivatest autodest nii tänavate äärsed kui osaliselt elamute ümbrused, pakkudes turvalist ja mugavat parkimiskohta. Selliseid parkimismaju saaks rajada suuremate teede äärde või piirkondadesse, kus on võimalik selleks veel ruumi leida. Siinjuures on oluline, et parkimismajad oleksid elanikele taskukohased, mis motiveeriks neid kasutama. Vastasel juhul tehakse küll olulisi investeeringuid, kuid parkimismajad jääksid tühjaks.
Paljudes piirkondades pargitakse autosid lubamatult haljasaladele, mis rikub nii linnapilti kui haljasalade olukorda ja rohelust. Kuigi munitsipaalpolitsei on tihti usin trahvima, siis trahvimine ei saa olla parkimisprobleemide lahenduseks. Haljasalade kaitsmiseks ja parkimisprobleemide leevendamiseks tuleb kaaluda olemasolevate parklate rekonstrueerimist ja laiendamist selliselt, et säiliks ka võimalikult palju rohelist keskkonda. Mõnes piirkonnas oleks kindlasti võimalik planeerida olemasolevad haljasalad ümber nii, et lisanduks nii parkimiskohti kui jääks alles ka teatud osa rohelust.
«Nüüdseks oleme saavutanud kokkulepe, mille järgi on korteriühistutel taas võimalik rentida linna omandis olevaid parkimisalasid kehtiva korra alusel. See loob selgema ja õiglasema aluse linna maa kasutamisele.»
Üks võimalus, kuidas optimeerida olemasolevat ruumi parkimiseks, võiks olla ka kohati tänavate ümberkorraldamine. Näiteks on üheks võimaluseks muuta kitsaid kahesuunalisi tänavaid ühesuunalisteks, et tekitada tänava äärde lisaparkimiskohti.
Kindlasti on probleemiks ka olemasolevate parkimiskohtade ebaefektiivne kasutamine. Tallinna Ülikooli 2019. aastal korraldatud uuringu andmetel seisavad osad parkimiskohad tühjalt kas kindlatel kellaaegadel või nädalapäevadel, kuna õigused ruumi kasutamiseks on piiratud. Probleemkohaks on ka olemasolevate garaažide madal kasutatavus. Garaažlate kaardistus näitas, et umbes 1700st olemasolevast kohast on kõigest 15 protsenti igapäevases kasutuses, seejuures parkimiseks alla 7 protsendi. Umbes 1000 garaaži seisavad aga tühjana või kasutatakse muudel eesmärkidel. Seeläbi on Mustamäel suur hulk kasutuseta ruumi, mis võimendab veelgi nii parkimisprobleemi kui ka vähendab elukeskkonna kvaliteeti. Lahenduseks oleks siin linna koostöö erasektoriga, võttes uuesti kasutusele olemasolevad garaažlad või arendada nende asemele parkimismajad. Samuti oleks perspektiivi rajada täiendavad parklad esmajärjekorras olemasolevate maa-aluste garaažlate asemele ja alles seejärel olemasolevate rohealade arvelt, mis nõuab muidugi uut planeeringut ja arvestatavaid investeeringuid.
Mustamäe linnaosa olemasolevad parklad ja 
Allikas: Tallinna Ülikooli uuring 2019. aasta. Parkimise korraldamine Mustamäe linnaosas
Millised on olnud linnaosavalitsuse sammud, et parkimisprobleeme leevendada?
Parkimisprobleemide lahendamine tihedalt asustatud piirkonnas nagu Mustamäe nõuab süsteemset ja loovat lähenemist.
Tallinna senine poliitiline suund oli lõpetada linna maal asuvate parkimisalade tasuta kasutusse andmine korteriühistutele, lähtudes arengustrateegiast «Tallinn 2055», mille kohaselt tuleks senised parkimisalad kujundada ümber puhke- ja haljasaladeks. Parkimiskohtade nappuse tõttu Mustamäel on see aga tekitanud tugevat vastuseisu kohalike elanike seas. Tänaseks on linna seisukoht leevenenud – eeskätt tänu Mustamäe linnaosa valitsuse järjekindlale tööle.
Ühe esimese ülesandena linnaosa vanemana ametisse asudes tuli hakata tegelema sellega, et korteriühistutel säiliks parkimise eesmärgil linna maa rentimise võimalus. Linnaosa vanemana on mul selge seisukoht, et niikaua kui linnal ei ole kortermajade esiste parklate aluse maaga mingeid ehituslike plaane, on mõistlik säilitada korteriühistutele linnamaa rendile andmise või isikliku kasutusõiguse seadmise võimalus.
Veelgi enam, olen seisukohal, et Mustamäe korteriühistutele on kohati vaja anda võimaluste piires oma kinnistule või linnamaale luba rajada uusi parkimiskohti juurde, kui hoovi suurus seda võimaldab, ning arvestada sellega, et nii mõnelegi perele on auto liikumiseks ainuvõimalik lahendus.
Nüüdseks oleme saavutanud kokkulepe, mille järgi on korteriühistutel taas võimalik rentida linna omandis olevaid parkimisalasid kehtiva korra alusel. See loob selgema ja õiglasema aluse linna maa kasutamisele. Uue korra järgi antakse maa kasutusse tasu eest ja tähtajalise lepinguga.
Linnaosa valitsus on teinud ka ettepaneku lisada Tallinna investeeringute kavasse Kadaka tee piirkonda uue parkimismaja rajamine. Koostöös Tallinna transpordiametiga on kaardistatud Mustamäe linnaosas potentsiaalsed alad, kus oleks võimalik arendada ning rajada täiendavaid parkimisvõimalusi. Transpordiameti eesmärgiks on luua terviklik kontseptsioon kogu linna hõlmavast strateegilisest kavast, mille eesmärk on parandada parkimist ja selle korraldust Tallinnas tervikuna.
Üheks tõhusaks ja ruumisäästlikuks variandiks on ka vertikaalparkimismajad, mida saaks rajada olemasolevatele parkimisplatsidele. Seetõttu on linnaosa otsustanud alustanud koostööd erasektoriga, et käivitada pilootprojekt automaatse mitmetasandilise parkla rajamiseks. Mujal maailmas kasutusel olevad vertikaalparkimislahendused aitaksid tõhusalt kasutada piiratud ruumi tiheasustusega piirkondades nagu Mustamäe.
«Oluline on alustada lõpuks sammudega, mis ka tegelikult muudaksid Mustamäe parkimiskorralduse tõhusamaks ja elanikele mugavamaks, tagamaks Mustamäele veelgi parema ning kaasaegsema elukeskkonna.»
Probleemkohaks on ka nn romuautod ja uinuvad autod, mis seisavad teinekord kuid ning aastaid parkimisaladel. Nimelt võimaldab muudetud jäätmeseaduse järgi avalikult kasutatavalt teelt teisaldada sõiduki, kui sellel puudub registreerimismärk, see on olnud registreerimata üle kolme kuu või ei ole komplektne – ehk tegemist on niinimetatud romusõidukiga. Siin oleme palunud munitsipaalpolitseil süsteemsemalt ja jõulisemalt hakata uut seadusandluse võimalust kasutama, et romusõidukid avalikust ruumist eemaldada.
Ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite edendamine
Ühistranspordi kasutamise soodustamine ning liinivõrgu ja jalgrattateede arendamine on kindlasti üheks oluliseks võtmeteguriks, mis aitaks Mustamäel autode hulka vähendada. Mustamäel on suurematel magistraaltänavatel ühistranspordiga liikumine suunatud peamiselt kesklinna ja Balti jaama suunas. Ühendused on olemas ka teiste linnaosadega, kuigi nende sõidugraafikud on harvemad ja tihti on vaja sihtkohta jõudmiseks teha ümberistumisi. Probleemiks on ka Mustamäe uute elamurajoonide ühistranspordi korraldus, kus liine on vaja kindlasti kaasajastada ning arendada, kuna sealseid piirkondi teenindavad vaid üks kuni kaks bussiliini. Kui ühistranspordi ühendusi oleks rohkem ning need oleksid veelgi kiiremad ja mugavamad, võiks see motiveerida inimesi rohkem ühistransporti kasutama, vähendades seeläbi ka autosid ja parkimisvajadust. Lisaks tuleks tagada jalgrattasõidu ja tõukerataste kasutamiseks enam laenutusvõimalusi ja turvalisi parkimiskohti.
Mustamäe asumite liikumisviiside jaotus, Tallinna ülikool uuring 2019 (Tallinna liikumisviiside uuringu põhjal)
Elamute, avalike hoonete ja äripindade planeeringud
Tallinna linn peaks edaspidi seadma normiks ja kehtestama arendajatele, sh ka avalikule sektorile, nõude, et suurte planeeritavate hoonete – nii avalike, elu- kui ka ärihoonete – alla peavad olema kavandatud ka parkimiskohad, mis arvestades väljakujunenud julgeolekuolukorda võiksid ideaalis kanda ka varjendi funktsiooni. Tõsi, siseministeeriumis on valminud eelnõu, millega riik soovib kehtestada üle 1200 ruutmeetri suuruse pindalaga hoonete ehitamisel varjendi rajamise nõude, ent millal eelnõu seaduseks vormub, pole esialgu teada.
Kokkuvõtteks
Mustamäe parkimisprobleem on keeruline ja mitmetahuline, kuid mitte lahendamatu. Mõistlike lahenduste leidmiseks on vaja linna, linnaosa ametnike, korteriühistute, elanike ja erasektori igakülgset koostööd. Parkimisprobleemi lahendamine nõuab investeeringuid ja pikaajalist planeerimist, pidades ühtlasi silmas tasakaalu parkimise, rohelise elukeskkonna ning jalakäijate ohutuse vahel.
Niivõrd süvenenud parkimisprobleemide lahendamine võtab ilmselt pikki aastaid ning tühipalja jutuga seda ei lahenda. Oluline on alustada lõpuks sammudega, mis ka tegelikult muudaksid Mustamäe parkimiskorralduse tõhusamaks ja elanikele mugavamaks, tagamaks Mustamäele veelgi parema ning kaasaegsema elukeskkonna.