Surve Eesti pensionisüsteemile ajas üksnes suureneb. Seega muutub ise endale kogumine üha olulisemaks. Foto: Shutterstock
- Tulumaksu tõstmine majanduslanguse ajal on samamoodi ohtlik samm.
- Riigi rahanduse parandamiseks on võimalik ajutiselt peatada riigi maksed teise pensionsambasse.
- Valitsus peaks keskenduma innovatsioonile, investeeringutele ja madalamatele maksudele.
Eesti majandus on juba enam kui kaks aastat järjest silmitsi seisnud majanduslangusega, mis on Euroopa Liidu riikide seas pikim langus. Möödunud aastal kukkus meie majandus Euroopa Liidu riikide arvestuses enim, kolm protsenti, kirjutab Mustamäe linnaosavanem Marja-Liisa Veiser (Isamaa).
Samal ajal on valitsus otsustanud kehtestada mitmeid maksu- ja aktsiisitõuse, mis tekitavad suurt muret nii ettevõtjates kui ka elanikes. Eelarve- ja maksupoliitika järgnevateks aastateks tekitab üha rohkem küsimusi, kas sellised sammud aitavad tõepoolest riigi rahandust korrastada või viivad Eesti majanduse hoopis sügavamasse kriisi?
Valitsuse maksutõusupoliitika on juba ka «vilja» kandnud. Tänavu avaldatud Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemuste järgi asetus Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime hindamisel IMD edetabelis 67 riigi võrdluses 33. kohale. 2023. aasta võrdluses on Eesti langenud suisa seitsme koha võrra ning Euroopa Liidu riikide arvestuses kahe koha võrra, mis peaks tänase valituse tõsiselt mõtlema panema.
⇒Ettevõtted on sunnitud maksutõusu tarbijatele edasi kandma, mis vähendab inimeste ostujõudu.
Valitsuse kahjulikust maksupoliitikast lähemalt. Eestis on inflatsioon olnud viimastel aastatel niigi murettekitavalt kõrge ning maksutõusud suurendavad seda veelgi. Käibemaksu tõus on üks peamisi põhjuseid, miks elukallidus tõuseb. Käibemaks on kaudne maks, mis mõjutab kõiki tarbijaid võrdselt, hoolimata nende sissetulekust. Ettevõtted on sunnitud maksutõusu tarbijatele edasi kandma, mis vähendab inimeste ostujõudu. Käibemaksu tõus tabab seega kõige valusamalt madalama sissetulekuga inimesi, kes peavad suurema osa oma sissetulekutest kulutama igapäevastele kaupadele ja teenustele. Käibemaksu tõstmine majanduslanguse ajal suurendab inflatsiooni ja pidurdab tarbimist, mis omakorda vähendab ettevõtete tulusid ja seab nad veelgi raskemasse olukorda.
Tulumaksu tõstmine majanduslanguse ajal on samamoodi ohtlik samm, kuna see jätab tarbijatele kätte vähem raha, mis väheneb nende võimet toetada kohalikku majandust. Lisaks pärsib kõrge tulumaks potentsiaalseid investoreid ja ettevõtjaid loomast uusi töökohti. Kõrge tööjõumaksude tase muudab Eesti tööjõu kallimaks, vähendades ettevõtete kasumlikkust ja töötajate võimalusi saada paremaid palku.
Sellele kriitikale sekundeerib ka Eesti Panga värske majandusprognoos, mille kohaselt hakkab Eesti majandus aasta lõpul küll elavnema, kuid majanduskasvu pärsib valitsuse maksupoliitika. Nende hinnangul tõstab valitsuse maksupoliitika hinnakasvu 2025.-2026. aastal 3,5–4 protsendini. Kuna prognoositavad majanduskasvu numbrid on madalamad kui hinnakasv tervikuna, siis sellest tulenevad omakorda muud majandushädad – nagu ostujõu langus ja ettevõtete konkurentsivõime nõrgenemine.
Valitsuse eelarvepoliitikas pole nähtud ette ka olulist ja tõsiseltvõetavat valitsussektori kärbet. Otsus jätta valitsussektori kulud peaaegu muutumatuks on tänase majandustsükli kontekstis vale samm. Miks kärpida? Esiteks vabastaks see riigieelarves vahendeid, mida saaks kasutada maksutõusude vältimiseks. Kui valitsus suudaks oma kulutusi mõistlikult vähendada, jääks erasektorile ja tarbijatele rohkem raha kätte, suurendades nende investeerimis-, konkurentsi- ja tarbimisvõimet. See omakorda aitab kaasa majanduse elavnemisele. Teiseks vähendaks valitsussektori kulude kärpimine riigi survet erasektorile. Kui valitsus hoiab oma kulud kõrged, suurendab see vajadust maksude tõstmiseks või riigivõla kasvatamiseks.
⇒Mõistlik on erastada riigiettevõtted ja nende osaluste viimine börsile – Eesti Loto, Omniva jt.
Kuidas olukorrast väljuda – viis konkreetset ettepanekut. Esiteks – mitte tõsta makse, maksutõusude negatiivne mõju majanduskasvule järgmisel aastal on ca 1,2 protsenti. Maksutõusude ärajätmine tooks 2025. aastal riigieelarvesse ca 200 miljonit eurot lisaraha. Teiseks – mitte kaotada niinimetatud maksuküüru, mille hind on eelarvele on ca 1,65 miljardit eurot kolme aasta peale. Kolmandaks, alustada riigivalitsemises valitsussektori kärpega juba sel aastal ja suuremas mahus aastal 2025., mitte venitada kärbetega kuni 2028. aastani. Neljandaks – riigi rahanduse parandamiseks on võimalik ajutiselt peatada riigi maksed teise pensionsambasse, kahe aasta puhul oleks teise pensionisamba riigipoolsete maksete peatamise positiivne mõju riigieelarvele suuruses ca 700 miljonit eurot. Viiendaks – mõistlik on erastada riigiettevõtted ja nende osaluste viimine börsile – Eesti Loto, Omniva jt. ettevõtteid, mida riik otseselt oma ülesannete täitmiseks ei vaja.
Kokkuvõtteks võib konstanteerida, et valitsuse järgnevate aastate kavandatav eelarve- ja maksupoliitika on tänase majanduslanguse olukorras pigem kahjulik kui kasulik. Maksutõusud tõstavad inflatsiooni, vähendavad tarbimist ja ettevõtete konkurentsivõimet, põhjustades töökohtade kadumist ja süvendades majanduslikku ebakindlust. Tänase valitsuse mõistlik majanduspoliitika peaks keskenduma innovatsioonile, investeeringutele ja madalamatele maksudele, et stimuleerida majandust ja vähendada tööpuudust, et taastada majanduskasv ja tagada pikaajaline konkurentsivõime.