Marja-Liisa Veiser, Isamaa. Foto: Erakogu
- Eesti 200 valimislubaduseks on linnaosavalitsuste kaotamine.
- Neid võivat asendada äpp.
Linnaosavalitsuste kaotamise ettepanek Eesti 200 poolt on läbimõtlemata valimiseelne tormamine, kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser (Isamaa).
Eesti 200 teatas oma peamise valimislubaduse sügisesteks KOVi valimisteks Tallinnas – likvideerime linnaosavalitsused! Põhjendustena toodi välja, et sellega kärbitakse bürokraatiat ja hoitakse kokku rahalisi vahendeid. Ehk siis linnaosavalitsusi hakkab edaspidi asendama äpp, mille kaudu inimesed saavad vajadusel linnaga suhelda.
Minu arvates võiks Eesti 200 tegeleda vahepeal ka tõsisemate, nii-öelda päris probleemidega. Uut poliitikat ja pikka plaani lubanud Eesti 200 on kaotanud pea igasuguse rahva usalduse, mis väljendub selgelt erakonna ülimadalates reitingutes ning kuna valimised on lähenemas, tullaksegi välja populistlike pseudoteemadega.
Linnaosavalitsuste kaotamise ettepanek Eesti 200 poolt on läbimõtlemata valimiseelne tormamine. Selliste avaldustega, mis elanikke otseselt puudutavad, ei saa välja tulla puusalt tulistades, vaid see eeldab korralikku mõjuanalüüsi. Eesmärk peaks ju olema, et inimese jaoks läheb KOVi teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paremaks, mitte halvemaks. Selliseid otsuseid ei saa langetada stiilis «kõlaks võib-olla hästi!».
Ratsarünnak linnaosade ja linnaosa elanike huvide vastu
Julgen ilma igasugu mõjuanalüüsita, tuginedes pelgalt oma pikkadel KOVi süsteemis töötatud aastatel põhinevale kogemusele, et selline ratsarünnak linnaosade ja linnaosa elanike huvide vastu viib kohaliku elu kvaliteedi pigem languseni ning elanike ja linnavalitsuse vahelise distantsi ja võõrandumise suurenemiseni. Eesti 200 ettepanek likvideerida linnaosad ja viia kogu otsustamisprotsess Tallinna linnavalitsuse Vabaduse väljaku kabinetivaikusesse ei ole päris kindlasti linnaelanike huvides.
Eesti 200 idee, et linnaosasid asendaks «personaalne linn» ja «personaalne äpp», on ebarealistlik ning ignoreerib inimlikku aspekti, mis on kohaliku valitsemise juures ülioluline. Reaalsete probleemide lahendamine nõuab linnaosa valitsuste olemasolu, kes tunnevad oma piirkonda ja sealsete elanike vajadusi. Rõhudes vaid digitaalsetele lahendustele, meenutab see tänast hambad ristis läbiviidavat rohepöörde reformi, mis peaks tooma Eesti rahvale «õnne õuele».
Teatavasti just Eesti 200 tegevuse tulemusena valitsuses saime arvestatava maksutõusude kaskaadi, sealhulgas suuremahulise maamaksutõusu tõsiselt võetava riigi tasandil kärpeplaani asemel. Tekib küsimus – kas see äpp hakkab siis ka inimesi näiteks maamaksu tõusust päästma?
Eesti 200 ei mõista lõpuni linnaosavalitsuste rolli
Minu arvates ei mõista Eesti 200 lõpuni linnaosavalitsuste rolli, keskendudes primitiivselt vaid rahalisele kokkuhoiule. Tuleb mõista, et linnaosavalitsused ei piirdu ainult administratiivsete teenuste osutamisega. Need institutsioonid loovad ja hoiavad kohalikku identiteeti, edendavad kogukondlikku elu ning tagavad kiire reageerimise linnaosa elanikke puudutavatele kohalikele probleemidele. Olgu selleks tänavate hooldus, haljastus, lumekoristus või noorsootöö – aeg on näidanud, et ikkagi linnaosavalitsused on need, kes teavad oma piirkonna spetsiifikat ja suudavad pakkuda paindlikke lahendusi.
Tallinn on mitmekesine linn, kus erinevatel linnaosadel on oma eripärad, ajalugu, arenguvajadused ning ootused. Kaotades Mustamäe, Pirita või Nõmme linnaosa, kaotaksime me ka linnaosade kogukonnatunde, mis kohalikke seob. Lisaks tuleb mõista, et linnaosavalitsused ning linnaosakogud on oluline kohaliku demokraatia mehhanism, mis tagab, et linnaosa elanike mured ja vajadused on esindatud ning arvestatud. Selline linnaosade kaotamine ei arvesta Tallinna linnaosade eripäradega – seda enam, et aseaineks pakutakse elanikele vaid «imelist äppi», mis peaks lahendama kõik kohalike elanike mured. Kindlasti ei ole see jätkusuutlik, mõistlik ega vastutustundlik.
Tsentraliseerimine võib küll esialgu tunduda kuluefektiivne, kuid tegelikkuses viib see sageli hoopis bürokraatia kasvuni ning otsuste aeglustumiseni. Linnaosavalitsuste kaotamine ei too oodatud kokkuhoidu, vaid hoopis suurendab elanike võõrandumist linnavalitsusest ning nõrgestab kogukondade ning elanike sidet linnavõimuga.
Selle asemel et linnaosade juhtimist nõrgendada, tuleks hoopis tugevdada linnaosade ja linnaosakogude otsustusõigust ja anda neile rohkem vahendeid oma elanike heaolu edendamiseks. Kui soovime tugevat ja elujõulist pealinna, peame linnaosavalitsusi hoidma ja arendama, mitte neid kaotama. Eesti 200 ettepanek on lühinägelik ning ei arvesta kohaliku halduse tegelikke vajadusi ega väljakutseid.