Artiklid - Marja-Liisa Veiser

Aasta Mustamäe eestvedajana – Marja-Liisa Veiseri teekond linnaosa juhina

Marja-Liisa Veiser — Sun, 17 Aug 2025 20:26:06 +0000

10. mail sai Marja-Liisa Veiseril aasta Mustamäe linnaosa vanema ametis.

Toona tehtud intervjuus tõi ta välja, et peab oma töös oluliseks ausust, avatust ja sihikindlust – väärtused, mille najal soovib panustada piirkonna arengusse ning elanike heaolusse. Nüüd, aasta hiljem, vaatame koos temaga tagasi tehtule, meenutame rõõme ja väljakutseid, hindame muutusi ning heidame pilgu ka tulevikku. Mis on selle ajaga muutunud meie linnaosas ja inimeses, kes on Mustamäe juhtimise enda südameasjaks võtnud?

Aasta tagasi ütlesite, et Mustamäega seostub teile esmalt koheselt Männipark, turg ja Vilde spordipark. Kas ja kuidas on teie isiklik Mustamäe pilt selle ajaga muutunud?

Jah, usun need paigad on teada ja tuntud igale mustamäelasele. Kuid meil on kaunilt looduslähedane linnaosa. Siin on erinevad rohealad ja pargid, hoidmist ja kaitsmist vääriv Sütiste mets, imeline Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala oma liivikute, mitmekesise elustiku, allikate ja rändrahnudega. Aasta ei ole küll pikk aeg, kuid kindlasti on pilt muutunud minu jaoks palju terviklikumaks ja mitmekesisemaks. Oma igapäevatöös puutun kokku paljude kohalike inimestega, igaühel neist omad rõõmud ja mured.. aga ka erinevate algatustega, mis võib-olla oma mastaabilt esialgu nii silma ei paistagi. Ka see on aidanud enam mõista siinseid olusid ja ootuseid. Mustamäe on mulle kõvasti südamesse pugenud. Kokkuvõtvalt saan öelda, et siin elavad toredad ja tegusad inimesed, siin on hästi korraldatud ja turvaline elukeskkond, lisaks palju rohelust ning üsnagi tugev kogukonnatunne.

Mis on olnud teie jaoks suurimad rõõmud ja oluliseimad väljakutsed esimese tööaasta jooksul?

Rõõmu valmistavad just inimestega kohtumised – olgu selleks välikontorid, erinevad üritused või lihtsalt vestlused tänaval. Suurim rõõm on kindlasti kordaminekutest – sellest, kui saan oma meeskonnaga inimeste ja kogu linnaosa heaks midagi ära teha, erinevate murede ja probleemide korral võimaluste ja pädevuse piires abiks olla. Suurim väljakutse ja murekoht on kahtlemata siinne probleemne parkimisolukord, mida kahjuks ei ole suudetud nende pikkade aastate jooksul lahendada ning, mis aina süveneb. Olukorra lahendamine vajab süsteemset ja loovat lähenemist, pikaajalist planeerimist, investeeringuid ja mitmete osapoolte tõsist koostööd. Kas asi on olnud teadmatuses, mugavuses, ressursinappuses või prioriteetide seadmises? Väljakutseks on kindlasti olnud ka ootuste ja võimaluste tasakaalustamine – alati sooviks teha rohkem ja kiiremini, kuid avalikus halduses tuleb paratamatult arvestada nii protsesside ajakulu kui ka piiratud rahaliste ressurssidega.

Millised algatused või projektid, mille eest olete seisnud, on teie hinnangul kõige olulisemalt mõjutanud Mustamäe elu?

Olen pannud varasemast sügavamat rõhku eestluse hoidmisele. Pean väga oluliseks eesti keele ja kultuuri säilimist ja väärtustamist. Nii toimus esmakordselt Mustamäel nii Eesti Vabariigi aastapäeva kui ka eelmise aasta augustis taasiseseisvumispäeva väärikas tähistamine koos lipuheiskamise tseremooniaga. Au sees on ka Eesti Kultuuri Päev ja Eesti Raamatu Aasta, mille raames toimuvad meil läbi aasta tuntud kirjanike teoste ühislugemised. Linnaosa arengu vaates on saanud uut hoogu panustamine linnaosa heakorda ja avalike alade parendamisse – olgu selleks mänguväljakute, mänguplatside uuendamine ja uute rajamise ettevalmistamine, puuviljaaiad, rohealade hooldus, istepinkide ja prügikastide lisamine, uus silmailu pakkuv purskkaev Männipargis või sportimisvõimaluste arendamine. Minu südameasjaks on olnud ka tagada inimestele tänasel raskel ajal senisest paremad võimalused saada linnaosa valitsuse organiseerimisel tasuta kvaliteetset juriidilist abi ning tasuta kogemusnõustaja teenust. Väga oluliseks pean tõhusat koostööd korteriühistutega läbi erinevate kohtumiste ja ümarlaudade ning turvalist ja hoolitsetud elukeskkonda.

Oma esimeses intervjuus tõite esile märksõnadena sihikindluse, aususe ja avatuse. Kuidas need väärtused on teid selle aasta jooksul aidanud või proovile pannud?

Need väärtused on olnud minu kompassiks. Ausus loob usalduse ja juhtimise läbipaistvuse, sihikindlus aitab hoida fookust ka siis, kui tuleb ette tõsisemaid raskusi. Selles ametis tuleb vahel teha ka ebapopulaarseid otsuseid, kuid kui inimestele ausalt selgitada ja põhjendada, miks midagi tehakse, siis tekib ka mõistmine. Olen alati olnud seda meelt, et omavalitsus on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Seega peab sellise asutuse tegevus olema läbipaistev, aus, avatud ja inimestele arusaadav. Leian, et igal mustamäelasel on õigus teada, millega linnaosa valitsuses igapäevaselt tegeletakse, milliseid otsuseid langetatakse ja mida kavandatakse. Ma ei pea mingilgi määral õigeks suletud uste taga kabinetivaikuses vaikset toimetamist.

Kas on mõni otsus või olukord, mille puhul tunnete, et oleksite täna teinud teisiti?

Kindlasti tuleb meil kõigil elu jooksul ette olukordi, kus tagantjärele tarkus paneb nii mõneski asjas järele mõtlema. Aga eks vigadest õpimegi. Kui ma nüüd mõtlen tagasi sellele aastale linnaosa vanema ametis, siis ei meenugi mulle hetkel ühtegi sellist olukorda, kus oleks võinud midagi teisiti teha. Võib-olla vahel tuleb lihtsalt tempot veidi maha võtta, vähem kiirustada.

Te olete edukalt jätkanud aastaringselt välikontoritega. Milliseid emotsioone olete elanikega kohtumistelt kaasa võtnud?

Välikontorid on olnud minu jaoks päris huvitav kogemus. Sellises vabamas õhkkonnas tulevad inimesed kuidagi julgemalt ja avatumalt oma muredest ja rõõmudest rääkima. Olen saanud hulga häid ideid aga ka positiivset tagasisidet ja kinnitust, et oleme õigel teel. See paneb hinge hõiskama, annab jõudu ja energiat edasi tegutseda. Teinekord on aga väga oluline just osata kuulata. On olukordi, kus inimene tahab lihtsalt kellegagi oma muret jagada, et hakkaks kergem – et keegi kuulaks, mõistaks ning ulataks abikäe.

Millised on olnud teie meeskonna suurimad tugevused ja kuidas olete neid rakendanud linnaosa hüvanguks?

Kolleegide osas jagub mul ainult kiidusõnu. Minu meeskonna suurimad tugevused on tegutsemistahe, töökus, professionaalsus ja pühendumus. Saan kinnitada, et linnaosa valitsuses töötavad pädevad spetsialistid, kes tunnevad nii oma valdkonda, kui piirkonda tervikuna. Tihti tuleb ette ka töiseid nädalavahetusi. Oleme töötanud ühtse eesmärgi nimel linnaosa hüvanguks ning oluliseks tugisambaks on olnud just meeskonnavaim.

Olete varasemalt juhtinud üle kuue aasta omavalitsust Ida-Virumaal ja nüüd juba aasta Mustamäe linnaosa. Millised on peamised erinevused väiksema omavalitsuse ja ühe pealinna suure linnaosa juhtimisel? Mida on üks kogemus õpetanud teise jaoks?

Olles Ida-Virumaa juurtega ja töötanud üle 20 aasta omavalitsussüsteemis, viimati Lüganuse vallas esmalt volikogu esimehena, seejärel vallavanemana, siis pean tunnistama, et teemad Lüganusel on üsna teistsugused, kui Mustamäel. Lüganusel puutusin rohkem kokku suuremate arendustega. Sealseteks küsimusteks olid endised ja praegused kaevandusalad, tuule- ja päikeseparkide rajamised, planeeritava VKG biotoodete tehasega seonduv, endisesse põlevkivikarjääri rajatud Aidu Veespordikeskus oma Põhjamaade ja Baltikumi ainsa unikaalse rahvusvahelistele nõuetele vastava tehiskanaliga jpm. Tallinnas on elurütm ja tempo kindlasti teine. Mustamäe on arenev linnapiirkond, rahvaarvu poolest teine linnaosa Tallinnas. Peamisteks teemadeks siin on kortermajade lähedased parkimisvõimalused, mis on kindlasti üks suurimaid murekohti, mis leevendust ja pikemas perspektiivison 600 km2, siis Mustamäel 8 km2, samas kui Mustamäel elab üle 68 500 inimese, siis Lüganusel oli veel aastat tagasi elanike arv ca 8200 inimest. Selles osas on kindlasti märkimisväärne erinevus. Kuid inimestel on olenemata asukohast ikka ühtemoodi omad mured ja ootused. On paratamatu, et kui väikseimais paigus on inimestel pigem paljustki puudus, siis linnakeskkonnas on pigem kõik olemas ja enamjaolt käe-jala juures. Varasem pikk omavalitsuse juhtimiskogemus on andnud mulle hea vundamendi nii inimestega suhtlemisel, kui otsuste langetamisel.

Millisena näete Mustamäed täna võrreldes sellega, mida ette kujutasite ametisse astudes?

Tänane Mustamäe on rohkem avatud ja koostööaldis, kui ma ehk alguses loota julgesin. Siin on tohutult potentsiaali, mida iga päevaga järjest rohkem esile tuuakse. Ainult rõõm, kui palju tublisid ja tegusaid kogukonnaliikmeid siin on.

Kuidas hoiate oma sisemist tasakaalu – mida olete selle aastaga õppinud enesehoiu ja pingetaluvuse kohta?

Töö võib olla nõudlik, aga tasakaal tuleb seestpoolt. Olen õppinud rohkem aega planeerima ja jälgima oma tervist. Jah, oma ametit kannan ma 24/7 ja sellega ka arvestasin, kui selle ameti vastu võtsin. Midagi kardinaalselt uut selles minu jaoks ei olnud. Kuid sellegi poolest püüan iga vaba hetke pühendada oma perele – käime koos jalutamas, viibime looduses ja teeme kõike neid toredaid tegemisi, mida pered ikka koos teevad. See aitab mul tasakaalu hoida ja annab jõudu. Vanem poeg on mul peagi 20-aastaseks saamas aga noorem, 13- aastane vajab veel omajagu tähelepanu.

Mis on teie isiklik suurim lootus või unistus Mustamäe jaoks nüüd ja pikemas perspektiivis?

Soovin, et lõpeks see tohutu bürokraatia ning Mustame II kvartali tänavate projekt saaks juba sel aastal liikuma. Aga ka Kikase Lasteaia projekt saab juba juunis hoo sisse ja loodan, et järgmise aasta sügiseks on uus lasteaed valmis. Uus teenusmaja aadressil Tammsaare tee 135 peab kindlasti sügiseks valmis saama, linnaosa jalgteed korda ja palju muud olulist. Pikemas perspektiivis soovin, et Mustamäel säiliks linnaline rohelus ning et igaühel oleks siin hea ja turvaline elada, sõltumata vanusest. Unistan sellest, et kõik meie linnaosa haridusasutused saaksid lõpuks sellisteks, millistena meie lapsed ja noored neid väärivad. Pean silmas just 60.-70. aastatel ehitatud ajale jalgu jäänud lasteaedasid aga ka koolimaju. Unistan, et meie kortermajad saaksid renoveeritud ning varustatud liftidega, mis lõpetaks eakamate inimeste oma kodudes justkui vangis olemise. Tõsi, eakale inimesele on väga tähtis, et ta saaks elada võimalikult kaua ja kvaliteetset elu oma kodus, kuid peab olema ka alternatiiv. Mustamäe on piisavalt suur linnaosa, leian, et siia tuleks rajada tänapäeva vajadustele vastav hooldekodu. Ja muidugi parkimisolukord, just õhtusel ajal, kui inimesed koju naasevad. Kui see probleem leiaks ometi kord leevendust! Selleks on aga vaja konkreetset ja läbimõeldud plaani, teha kindlaks selged vajadused ja asuda tegutsema. See ei ole ilmselgelt lahendatav ühe ega kahe aastaga, kuid pikemas perspektiivis ei ole see võimatu.

Lõpetuseks – mida soovite öelda mustamäelastele, kellega olete selle esimese aasta üheskoos läbinud?

Suur ja siiras tänu teile kõigile! Tänan teid julgustavate sõnade, heade nõuannete ning toe ja abi eest! Koos saame muuta meie linnaosa veelgi paremaks ja ilusamaks paigaks. Mustamäe on meie kodu, hoiame ja hoolime oma kodukohast – ja ikka samasuguses koostöövaimus, sest alati saab veelgi paremini! Linnaosa valitsus on teie jaoks olemas – püüame abiks olla niipalju kõik võimalik. Märkame, hoiame ja hoolime üksteisest… Palju tervist ja kaunist kevadet!

Read more at Marja-Liisa Veiser

Vastus Bolt Drive´i tegevjuhile: Me ei saa parkimisprobleemi lahendada vaid rattateede ja jagatud sõidukitega – vajame parkimiskohti

Marja-Liisa Veiser — Thu, 17 Jul 2025 16:15:14 +0000

Parkimiskohtadega on paljudes Tallinna linnaosades kitsas käes.

Unistus linnast, kus isiklikku autot pole vaja, on ilus, kuid see ei kajasta Mustamäe inimeste tegelikku elu.

Avaldasin Postimehes hiljuti arvamusloo „Kuidas lahendada pealinna autouputust Mustamäe näitel?“, kus tõin esile nii probleemid kui ka võimalikud lahendused, mis võiksid Mustamäe parkimisolukorda märgatavalt leevendada. Oli juttu ka sellest, mida linnaosavalitsus parkimisolukorra parandamiseks teinud on, ja esimestest edusammudest.

Avaldatud artikkel tekitas aga aktiivset arutelu, näiteks kutsus Bolt Drive’i tegevjuht vastulauses loobuma n-ö lisabetoonist ja keskenduma ühistranspordile, rattateedele ja jagatud sõidukitele. Loomulikult saan ma aru Bolt Drive’i ärihuvidest: vähem isiklikke autosid tähendab ettevõttele suuremat ärimahtu ja kasumit. Kuid kui räägime Mustamäest – ühest Tallinna tihedamini asustatud linnaosast –, siis tuleb meil ausalt tunnistada, et isikliku auto olemasolu ei ole paljudele luksus ega mugavus, vaid igapäevane vajadus.

Mustamäel elab tuhandeid peresid, kes viivad igal hommikul oma lapsed autoga lasteaeda, kooli või trenni, suunduvad ise tööle ja õhtul püüavad kõik taas õigeks ajaks koju jõuda. Paljud töökohad asuvad aga seal, kuhu ühissõidukiga otse ei saa või on vaja suisa mitu korda ümber istuda. See tähendab, et töölesõit ja töölt tagasi koju jõudmine võib võtta tunde.

Seetõttu ei saa me öelda, et teeme järjekordse „võiduka rohepöörde“, surume autod oma elukeskkonnast välja ja meie elu hakkab kulgema ainult läbi roheliste putukaväilade. See kõlab ilusasti PowerPointi esitluses, aga ei kajasta Mustamäe elaniku argipäeva.

Auto on paljudele inimestele ja peredele eluline vajadus

Kui inimene, kes maksab makse ja käib tööl, peab pärast pikka tööpäeva oma kodu läheduses koos perega pool tundi tiirutama, et oma autot kuhugi jätta, siis ei ole see linn, mis väärtustab oma elanikke ja elukeskkonda.

⇒Uute parkimismajade ja parkimiskohtade rajamine ei tähenda, et me julgustame inimesi rohkem autoga sõitma, see tähendab, et me väärtustame nende aega ja elukvaliteeti, kellele on auto vajalik.

On väärarusaam, et parkimismajade ehitamine ainult suurendab autode arvu ja probleeme. Ei tahaks uskuda, et inimene, kes seni pole enda auto vajadust näinud, võtab selle rahalise kohustuse üksnes selleks, et ehitati tore parkimismaja. Vastupidi, parkimismaja võimaldaks autosid koondada kompaktsetesse ja turvalistesse ruumidesse, vabastades tänavad ja rohealad kõndimiseks, mängimiseks ja kogukonnaüritusteks. Parkimismajad ei tähenda, et Mustamäel suurendataks autokesksust, vaid need on vajalik meede selleks, et praegust autotulva juhtida ja haljastust säilitada.

Loomulikult on väga oluline arendada ka ühistransporti ja luua mugavaid rattateid, mis soodustavad autovaba liikumist. Trammiliini rajamine Sõpruse puiesteele oleks samuti samm õiges suunas ja rattateede võrgustiku laiendamine toetab keskkonnahoidlikku elustiili. Samuti on kindlasti hea võimalus jagatud sõidukid, kuid nende kasutamise mõju saab avalduda alles siis, kui neid kasutab märkimisväärne osa elanikest ja kui sõidukid on turvaliselt ja mugavalt ligipääsetavad. Aga ka kõige uuenduslikumad lahendused ei tohi tulla nende inimeste arvelt, kelle elu ja töö ei ühildu „ideaalse ja rohelise linnaplaneerimisega“.

Parkimiskohti on vaja haljastuse kaitseks

Tuleb mõista, et ükski lapsevanem ei jäta oma autot koju pelgalt selle pärast, et kellelgi on autovaba linna visioon. Valikud peavad olema päriselt toimivad, mitte ideoloogilised. Seega on vaja Mustamäe linnaosa elanike igapäevaelu paremaks toimimiseks ka praktilisi lahendusi. Kui me parkimiskohti juurde ei loo, süveneb keeruline parkimisolukord veelgi ning piirkonna haljastus ja jalakäijate turvalisus ilmselgelt kannatavad. Ühistransport ja rattad on olulised, kuid ei asenda vajadust isikliku sõiduki parkimise järele.

Olen seisukohal, et linna ülesanne on toetada neid, kes soovivad keskkonnahoidlikult liikuda, samal ajal mitte karistades neid, kelle argipäev on keerulisem ja sõltub autost.

Mustamäe ja Tallinna parkimisprobleemid on välja kujunenud pikkade aastate jooksul. Lõpuks tuleb hakata otsima realistlikke lahendusi. Ainult sellise mitmekülgse lähenemise abil suudame muuta Mustamäe rohelisemaks, turvalisemaks ja elamisväärsemaks. Aga samas ärme unustame, et linn on inimeste ja nende päriselu vajaduste jaoks, millega tuleb meil kõigil arvestada.

Read more at Marja-Liisa Veiser

Kuidas lahendada pealinna autouputust Mustamäe näitel?

Marja-Liisa Veiser — Mon, 07 Jul 2025 18:20:40 +0000

Parkimine Mustamäel. Foto: Mustamäe linnaosavalitsus

Uued parkimismajad ja vertikaalparklad pakuvad Mustamäel lahendusi.
Sajad garaažid Mustamäel seisavad tühjana või on muul otstarbel kasutuses.
Korteriühistud saavad taas rentida linna maad parkimiseks.

Tallinna Mustamäe linnaosa on oma iseloomult üks tihedaimalt asustatud piirkondi Eestis, kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser (Isamaa).

Suures osas 1960. aastatel planeeritud ja ehitatud Mustamäe oli algselt mõeldud jalakäijasõbralikuks elukeskkonnaks, kus autosid oli märkimisväärselt vähem kui tänapäeval. Planeeritud oli üks auto mitme pere või korteri kohta. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus paljudel peredel on kasutada kaks autot, kui mitte kolm. Arvestades, et statistika järgi on Eestis 534 autot 1000 elaniku kohta, siis arvutuslikult on mustamäelastel umbes 35 000 sõidukit, parkimiskohti aga hinnanguliselt ca 16 000 + 4 000 garaažikohta. Seega on tagasihoidlike hinnangute järgi linnaosas puudu üle 10 000 parkimiskoha.

Arusaadav, et tolle ajastu linnaplaneerimine ei arvestanud praeguse autostumisega, mis on viimaste aastakümnetega kordades kasvanud. Sellest tulenevalt on Mustamäe parkimisolukord muutunud üheks peamiseks väljakutseks, millega linnaosa elanikud ja külastajad iga päev kokku puutuvad.

Parkimisprobleemide taust

Mustamäe elamupiirkondades valitseb parkimiskohtade krooniline puudus. Kuna piirkond ehitati ajal, mil autode arv leibkonna kohta oli tunduvalt väiksem, ei planeeritud elamute juurde piisavalt parkimiskohti. Nõukogude perioodil ehitati korterelamuid niivõrd lähestikku, et vabade maa-alade leidmine parkimiskohtade rajamiseks on keeruline, kui kohati mitte võimatu. Aastakümnetega on Mustamäel elanike ja autode arv kasvanud, kuid parkimisvõimalused pole lisandunud vajadustele järele jõudnud.

«Arvestades, et statistika järgi on Eestis 534 autot 1000 elaniku kohta, siis arvutuslikult on mustamäelastel ca 35 000 sõidukit, parkimiskohti aga hinnanguliselt ca 16 000 + 4 000 garaažikohta.»

Eriti teravaks muutub parkimisprobleem õhtusel ajal, kui enamik inimesi on oma töised tegevused lõpetanud ja koju naasmas. Sageli tekib olukordi, kus tuleb parkimiskohta otsida kodust kaugemalt, sest elumajade ümbruses asuvad parkimiskohad on täis. Sageli pargitakse autod kõnniteedele, haljasaladele ja kohtadesse, mis ei ole selleks ette nähtud. See mitte ainult ei riku linnapilti, vaid tekitab ka ohtu jalakäijatele ja liiklusele tervikuna.

Parkimismajade rajamine ja olemasolevate parklate laiendamine

Üks tõhusamaid viise parkimiskohtade juurde loomiseks on mitmekorruseliste parkimismajade või vertikaalparklate ehitamine. Viimati avati Mustamäel 2020. aastal Tammsaare teel linna ja erasektori koostöös Mauruse parkimismaja ning erasektori initsiatiivil sel aastal Balti riikide esimene automaatne vertikaalparkla Järve tänaval. Kuigi see nõuab suuri investeeringuid, vabastaksid parkimismajad parkivatest autodest nii tänavate äärsed kui osaliselt elamute ümbrused, pakkudes turvalist ja mugavat parkimiskohta. Selliseid parkimismaju saaks rajada suuremate teede äärde või piirkondadesse, kus on võimalik selleks veel ruumi leida. Siinjuures on oluline, et parkimismajad oleksid elanikele taskukohased, mis motiveeriks neid kasutama. Vastasel juhul tehakse küll olulisi investeeringuid, kuid parkimismajad jääksid tühjaks.

Paljudes piirkondades pargitakse autosid lubamatult haljasaladele, mis rikub nii linnapilti kui haljasalade olukorda ja rohelust. Kuigi munitsipaalpolitsei on tihti usin trahvima, siis trahvimine ei saa olla parkimisprobleemide lahenduseks. Haljasalade kaitsmiseks ja parkimisprobleemide leevendamiseks tuleb kaaluda olemasolevate parklate rekonstrueerimist ja laiendamist selliselt, et säiliks ka võimalikult palju rohelist keskkonda. Mõnes piirkonnas oleks kindlasti võimalik planeerida olemasolevad haljasalad ümber nii, et lisanduks nii parkimiskohti kui jääks alles ka teatud osa rohelust.

«Nüüdseks oleme saavutanud kokkulepe, mille järgi on korteriühistutel taas võimalik rentida linna omandis olevaid parkimisalasid kehtiva korra alusel. See loob selgema ja õiglasema aluse linna maa kasutamisele.»

Üks võimalus, kuidas optimeerida olemasolevat ruumi parkimiseks, võiks olla ka kohati tänavate ümberkorraldamine. Näiteks on üheks võimaluseks muuta kitsaid kahesuunalisi tänavaid ühesuunalisteks, et tekitada tänava äärde lisaparkimiskohti.

Kindlasti on probleemiks ka olemasolevate parkimiskohtade ebaefektiivne kasutamine. Tallinna Ülikooli 2019. aastal korraldatud uuringu andmetel seisavad osad parkimiskohad tühjalt kas kindlatel kellaaegadel või nädalapäevadel, kuna õigused ruumi kasutamiseks on piiratud. Probleemkohaks on ka olemasolevate garaažide madal kasutatavus. Garaažlate kaardistus näitas, et umbes 1700st olemasolevast kohast on kõigest 15 protsenti igapäevases kasutuses, seejuures parkimiseks alla 7 protsendi. Umbes 1000 garaaži seisavad aga tühjana või kasutatakse muudel eesmärkidel. Seeläbi on Mustamäel suur hulk kasutuseta ruumi, mis võimendab veelgi nii parkimisprobleemi kui ka vähendab elukeskkonna kvaliteeti. Lahenduseks oleks siin linna koostöö erasektoriga, võttes uuesti kasutusele olemasolevad garaažlad või arendada nende asemele parkimismajad. Samuti oleks perspektiivi rajada täiendavad parklad esmajärjekorras olemasolevate maa-aluste garaažlate asemele ja alles seejärel olemasolevate rohealade arvelt, mis nõuab muidugi uut planeeringut ja arvestatavaid investeeringuid.

Mustamäe linnaosa olemasolevad parklad ja Allikas: Tallinna Ülikooli uuring 2019. aasta. Parkimise korraldamine Mustamäe linnaosas

Millised on olnud linnaosavalitsuse sammud, et parkimisprobleeme leevendada?

Parkimisprobleemide lahendamine tihedalt asustatud piirkonnas nagu Mustamäe nõuab süsteemset ja loovat lähenemist.

Tallinna senine poliitiline suund oli lõpetada linna maal asuvate parkimisalade tasuta kasutusse andmine korteriühistutele, lähtudes arengustrateegiast «Tallinn 2055», mille kohaselt tuleks senised parkimisalad kujundada ümber puhke- ja haljasaladeks. Parkimiskohtade nappuse tõttu Mustamäel on see aga tekitanud tugevat vastuseisu kohalike elanike seas. Tänaseks on linna seisukoht leevenenud – eeskätt tänu Mustamäe linnaosa valitsuse järjekindlale tööle.

Ühe esimese ülesandena linnaosa vanemana ametisse asudes tuli hakata tegelema sellega, et korteriühistutel säiliks parkimise eesmärgil linna maa rentimise võimalus. Linnaosa vanemana on mul selge seisukoht, et niikaua kui linnal ei ole kortermajade esiste parklate aluse maaga mingeid ehituslike plaane, on mõistlik säilitada korteriühistutele linnamaa rendile andmise või isikliku kasutusõiguse seadmise võimalus.

Veelgi enam, olen seisukohal, et Mustamäe korteriühistutele on kohati vaja anda võimaluste piires oma kinnistule või linnamaale luba rajada uusi parkimiskohti juurde, kui hoovi suurus seda võimaldab, ning arvestada sellega, et nii mõnelegi perele on auto liikumiseks ainuvõimalik lahendus.

Nüüdseks oleme saavutanud kokkulepe, mille järgi on korteriühistutel taas võimalik rentida linna omandis olevaid parkimisalasid kehtiva korra alusel. See loob selgema ja õiglasema aluse linna maa kasutamisele. Uue korra järgi antakse maa kasutusse tasu eest ja tähtajalise lepinguga.

Linnaosa valitsus on teinud ka ettepaneku lisada Tallinna investeeringute kavasse Kadaka tee piirkonda uue parkimismaja rajamine. Koostöös Tallinna transpordiametiga on kaardistatud Mustamäe linnaosas potentsiaalsed alad, kus oleks võimalik arendada ning rajada täiendavaid parkimisvõimalusi. Transpordiameti eesmärgiks on luua terviklik kontseptsioon kogu linna hõlmavast strateegilisest kavast, mille eesmärk on parandada parkimist ja selle korraldust Tallinnas tervikuna.

Üheks tõhusaks ja ruumisäästlikuks variandiks on ka vertikaalparkimismajad, mida saaks rajada olemasolevatele parkimisplatsidele. Seetõttu on linnaosa otsustanud alustanud koostööd erasektoriga, et käivitada pilootprojekt automaatse mitmetasandilise parkla rajamiseks. Mujal maailmas kasutusel olevad vertikaalparkimislahendused aitaksid tõhusalt kasutada piiratud ruumi tiheasustusega piirkondades nagu Mustamäe.

«Oluline on alustada lõpuks sammudega, mis ka tegelikult muudaksid Mustamäe parkimiskorralduse tõhusamaks ja elanikele mugavamaks, tagamaks Mustamäele veelgi parema ning kaasaegsema elukeskkonna.»

Probleemkohaks on ka nn romuautod ja uinuvad autod, mis seisavad teinekord kuid ning aastaid parkimisaladel. Nimelt võimaldab muudetud jäätmeseaduse järgi avalikult kasutatavalt teelt teisaldada sõiduki, kui sellel puudub registreerimismärk, see on olnud registreerimata üle kolme kuu või ei ole komplektne – ehk tegemist on niinimetatud romusõidukiga. Siin oleme palunud munitsipaalpolitseil süsteemsemalt ja jõulisemalt hakata uut seadusandluse võimalust kasutama, et romusõidukid avalikust ruumist eemaldada.

Ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite edendamine

Ühistranspordi kasutamise soodustamine ning liinivõrgu ja jalgrattateede arendamine on kindlasti üheks oluliseks võtmeteguriks, mis aitaks Mustamäel autode hulka vähendada. Mustamäel on suurematel magistraaltänavatel ühistranspordiga liikumine suunatud peamiselt kesklinna ja Balti jaama suunas. Ühendused on olemas ka teiste linnaosadega, kuigi nende sõidugraafikud on harvemad ja tihti on vaja sihtkohta jõudmiseks teha ümberistumisi. Probleemiks on ka Mustamäe uute elamurajoonide ühistranspordi korraldus, kus liine on vaja kindlasti kaasajastada ning arendada, kuna sealseid piirkondi teenindavad vaid üks kuni kaks bussiliini. Kui ühistranspordi ühendusi oleks rohkem ning need oleksid veelgi kiiremad ja mugavamad, võiks see motiveerida inimesi rohkem ühistransporti kasutama, vähendades seeläbi ka autosid ja parkimisvajadust. Lisaks tuleks tagada jalgrattasõidu ja tõukerataste kasutamiseks enam laenutusvõimalusi ja turvalisi parkimiskohti.Mustamäe asumite liikumisviiside jaotus, Tallinna ülikool uuring 2019 (Tallinna liikumisviiside uuringu põhjal)

Elamute, avalike hoonete ja äripindade planeeringud

Tallinna linn peaks edaspidi seadma normiks ja kehtestama arendajatele, sh ka avalikule sektorile, nõude, et suurte planeeritavate hoonete – nii avalike, elu- kui ka ärihoonete – alla peavad olema kavandatud ka parkimiskohad, mis arvestades väljakujunenud julgeolekuolukorda võiksid ideaalis kanda ka varjendi funktsiooni. Tõsi, siseministeeriumis on valminud eelnõu, millega riik soovib kehtestada üle 1200 ruutmeetri suuruse pindalaga hoonete ehitamisel varjendi rajamise nõude, ent millal eelnõu seaduseks vormub, pole esialgu teada.

Kokkuvõtteks

Mustamäe parkimisprobleem on keeruline ja mitmetahuline, kuid mitte lahendamatu. Mõistlike lahenduste leidmiseks on vaja linna, linnaosa ametnike, korteriühistute, elanike ja erasektori igakülgset koostööd. Parkimisprobleemi lahendamine nõuab investeeringuid ja pikaajalist planeerimist, pidades ühtlasi silmas tasakaalu parkimise, rohelise elukeskkonna ning jalakäijate ohutuse vahel.

Niivõrd süvenenud parkimisprobleemide lahendamine võtab ilmselt pikki aastaid ning tühipalja jutuga seda ei lahenda. Oluline on alustada lõpuks sammudega, mis ka tegelikult muudaksid Mustamäe parkimiskorralduse tõhusamaks ja elanikele mugavamaks, tagamaks Mustamäele veelgi parema ning kaasaegsema elukeskkonna.

Read more at Marja-Liisa Veiser

Nõukogudeaegsed remontimata lasteaiahooned – seda meie lapsed ei vääri

Marja-Liisa Veiser — Wed, 09 Apr 2025 16:00:09 +0000

Nõukogude-aegne lasteaiahoone. Foto: Priit Simson

Miks oleme jätnud investeeringud oma lasteaedadesse tagaplaanile?
Lasteaedade renoveerimine ja moderniseerimine toob kaasa parema õpikeskkonna.
Vaadates 60–70ndate ehituskvaliteeti, siis oleks mõistlik olemasolevad lasteaiahooned lammutada.

Tallinna Mustamäe linnaosa munitsipaallasteaiad on enamuses ehitatud nõukogude perioodil 1960–1970. aastatel ning täna seisame silmitsi tõsiste väljakutsetega nende lasteasutuste seisukorra osas. Linnaosa, kus asub 19 lasteaeda on ka peegeldus meie väärtustest ja prioriteetidest, kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser.

Kahjuks tuleb tunnistada, et enamik Mustamäe lasteaedadest, mis on nõukogude võimu ajal ehitatud, on tänaseks nii moraalselt, füüsiliselt kui ehitustehniliselt vananenud. Kui uutesse koolimajadesse ja nende renoveerimisse oleme suutnud enam-vähem rahuldavalt investeerida ja neid kaasajastada, siis koolieelsed lasteasutused on jäänud selgelt vaeslaste hulka.

Lasteaedade taristu probleem ei piirdu ainult väljanägemise ega esteetikaga. Enamik Mustamäe lasteaedadest ei vasta kahjuks tänapäevastele nõuetele, mis on seotud nii kaasaegsete planeeringute, ruumilahenduste kui ka keskkonnaga, kus lapsed saaksid õppida ja mängida tänapäevaseid vajadusi arvestades.

Samuti on suureks probleemiks hoonete soojapidavus ning ventilatsioonisüsteemide puudumine, mis tähendab, et suvel on lasteaias palav ja umbne ning talvel jällegi jahe ja niiske. Lastele ei too selline olukord ei tervislikku ega inspireerivat õpikeskkonda, kuhu vanemad sooviksid oma lapsi tuua. Samas puuduvad lapsevanematel sisuliselt alternatiivid, et viia laps kaasaegsesse lasteaeda, kuna enamik lasteaedu on sarnases olukorras, lisaks valitseb Tallinnas kohati ka lasteaiakohtade puudus.

⇒Seega vähim, mida teha saame, on hoolitseda selle eest, et meie lastele oleks tagatud väärikas lapsepõlv kaasaegset õpikeskkonda pakkuvates lasteasutustes.

Miks oleme jätnud investeeringud oma lasteaedadesse tagaplaanile? Oleme küll deklameerinud, et lapsed on meie keele, kultuuri ja rahvuse alustala ja meie tulevik aga oma tuleviku ehk laste eest pole me suutnud või tahtnud hoolt kanda, arvestades lasteaedade olukorda laiemalt. Lisaks ei tohi unustada, et Eesti rahvastiku sündimus on olnud pikaajalises langustrendis ja viimastel aastatel on see jõudnud juba suisa 100 aasta madalaimale tasemele. Seega vähim, mida teha saame, on hoolitseda selle eest, et meie lastele oleks tagatud väärikas lapsepõlv kaasaegset õpikeskkonda pakkuvates lasteasutustes. Loomulikult on küsimus ka lasteaedade õpetajate, tugispetsialistide ja abipersonali töötingimustes. Kui soovime, et meie haridustöötajad jätkaksid oma tänuväärset tööd meie haridussüsteemis, peame selleks tagama neile motiveeriva ja kaasaegse töökeskkonna.

Juhtmõte:

Kui suudame ülal pidada kaasaegset Tallinna loomaaeda, siis suudame meie lastele tagada ka õpitingimused kaasaegsetes lasteaedades.

Investeeringud lasteaedade taristutesse ei peaks tulenema mitte ainult meie ühiskonna sotsiaalsetest ja moraalsetest kaalutlustest, vaid sel peaks olema ka pikaajaline sotsiaalmajanduslik strateegia. Lasteaedade renoveerimine ja moderniseerimine toob kaasa parema õpikeskkonna, mis tagab lastele tulevikus ka parema õppeedukuse ning valmistab neid paremini ette edasiseks eluks. Näiteks Mustamäe linnaosas käis õppeaastal 2023/2024 lasteaias ca 3680 last, kellest enamik ootab senini paremaid õpitingimusi.

⇒Linnaossa on ehitatud Eesti taasiseseisvumise ajast alates ainult üks (!) uus kaasaegne lasteaed ja see valmis 2023. aastal.

Et probleemi paremini mõista, olen koostanud registriandmete põhjal (vt juuresolevat tabelit) ülevaate Mustamäe linnaosa lasteaedade olukorrast. Enamik meie linnaosa lasteaedadest on ehitatud 1960.–1970. aastatel, millest tänaseks on möödunud ca 55 aastat. Tabelist nähtub, et meie linnaossa on ehitatud Eesti taasiseseisvumise ajast alates ainult üks (!) uus kaasaegne lasteaed ja see valmis 2023. aastal. Samuti on tähelepanuväärne, et 19 lasteaiast on tervikrenoveerimise läbinud üks lasteaed ning 11 lasteaias on teostatud välis- või otsaseinte soojustamine.

Ülejäänud 7 lasteaias on tehtud vaid hädapäraseid sanitaartehnilisi töid. Samas on mitmed lasteaiad, kus rekonstrueerimistööd on juba tehtud, jäänud tööde teostamine ca 15–20 aasta taha, ka need lasteaiad vajaksid tegelikult juba uut renoveerimist ja kaasajastamist. Lisaks tuleb märkida, et paarkümmend aastat tagasi rekonstrueeritud lasteaedu küll soojustati, kuid tehnosüsteemid, näiteks ventilatsioonisüsteemid, jäeti suures osas tol ajal uuendamata. Vaadates 60–70ndatel ehitatud hoonete ehituskvaliteeti, oleks mõistlik olemasolevad lasteaiahooned lammutada ja ehitada täiesti uued kaasaegsete ehitusmaterjalide ning ruumilahendustega lasteaiahooned.

Kuid on ka positiivseid momente. Nimelt on 2025. aastaks on Tallinna linn eraldanud eelarvelised vahendid Mustamäe lasteaia Kikas renoveerimiseks 4,6 miljoni euro eest, mis on nii lastele kui lastevanematele kindlasti rõõmustav sõnum. Samuti on Tallinna eelarvestrateegias 2024–2027 plaanitud renoveerida Mustamäe Sõbrakese lasteaed. Kuid vaadates taustsüsteemi, jääb investeerimisvõlg lasteaedade renoveerimiseks siiski kordades tänastele vajadustele alla.

Mustamäe linnaosas asuvad lasteaiad

Lasteaia nimi	Lasteaia aadress	Hoone ehitus- aasta	Rekonstrueeri- mise aasta
Tallinna Kadaka Lasteaed	Akadeemia tee 66	1963	2022 otsaseinte soojustamine
Tallinna Lasteaed Pallipõnn	Akadeemia tee 50	1963	2007 otsaseinte soojustamine
Tallinna Lasteaed Õunake	Ehitajate tee 23	1963	1999, välisseinte soojustamine
Tallinna Tähekese Lasteaed	Ehitajate tee 50	1965	2017, välisseinte soojustamine
Tallinna Männi Lasteaed	E. Vilde tee 103	1963	2007 otsaseinte soojustamine
Tallinna Lehola Lasteaed	Mustamäe tee 187	1968	2017, välisseinte soojustamine
Tallinna Liivaku Lasteaed	J. Sütiste tee 56	1970	2007, väliseinte soojustamine
Tallinna Lasteaed Delfiin	J. Sütiste tee 4	1967	2012, välisseinte soojustamine
Tallinna Lasteaed Vesiroos	J. Sütiste tee 8	1971	2007 välisseinte soojustamine
Tallinna Allika Lasteaed	J. Sütiste tee 7	1973
Tallinna Lasteaed Kiikhobu	A.H. Tammsaare tee 95	1969	2015 välisseinte soojustamine
Tallinna Lasteaed Kikas	Sõpruse pst 234	1967
Tallinna Lasteaed Mooniõied	Kiili tn 6	1971
Tallinna Lasteaed Sinilind	A.H. Tammsaare tee 115	1968
Tallinna Lepistiku Lasteaed	Retke tee 4	1972
Tallinna Männikäbi Lasteaed	Kadaka tee 155	1967	2019, tervikrenoveerimine
Tallinna Rõõmupesa Lasteaed	A. H. Tammsaare tee 141	1969	2023 hoone lammutamine ja uue lasteaiahoone ehitus
Tallinna Sõbrakese Lasteaed	Kiili tn 7	1973
Tallinna Tammetõru Lasteaed	A.H. Tammsaare tee 79	1970

Tallinna lasteaiad vajavad kordategemiseks konkreetset plaani

Kui Tallinna linn suudab linnaelanikele tagada kaasaegse ja tasuta ühistranspordi ning pidada ülal nii Tallinna loomaaeda kui linnateatrit, siis on Tallinna linnal olemas võimekus tagada meie lastele ka tänapäevaste lasteaedade olemasolu. Jah, loomulikult on see prioriteetide küsimus, kuhu maksumaksja raha suunata, ning pean mõistlikuks, et üks nendest prioriteetidest peab olema ajastule vastavate lasteaedade rajamine. Mõistan ka argumenti, et eelnevate linnavalitsuste tekitatud investeerimisvõlga haridusvõrku ei ole võimalik lahendada ühe-kahe aastaga, kuid konkreetsed otsused ja plaanid linnavalitsuse tasemel tuleb langetada juba täna.

⇒Ainult nii saame tagada, et meie lapsed saaksid õppida ja areneda keskkonnas, mis vastab 21. sajandi standarditele.

Nimetatud probleemi lahendamiseks ja lastele kaasaegse ning turvalise hariduskeskkonna loomiseks on vaja astuda konkreetne samm, mis aitaks olukorda muuta. Vajame Tallinna lasteasutuste tänapäevastamise programmi, mille elluviimine on tagatud konkreetsete tähtaegade ning eelarveliste vahenditega. Ainult nii saame tagada, et meie lapsed saaksid õppida ja areneda keskkonnas, mis vastab 21. sajandi standarditele.

Read more at Marja-Liisa Veiser

Hooldereform on läbi kukkunud – kuidas seda parandada?

Marja-Liisa Veiser — Tue, 25 Mar 2025 19:37:21 +0000

Tartu hooldekodus tuleb kuus kohatasuks välja käia 1750 eurot. Foto: Margus Ansu

Hoolekandeteenuse keskseks põhimõtteks peab olema tagada eakatele esmalt koduteenused ja peretugi, et nad saaksid väärikalt ja turvaliselt elada oma kodus. Seetõttu peavad riik ja omavalitsused suunama oma peamise tähelepanu koduteenuste arendamisele ja kättesaadavuse parandamisele. Ka enamuse eakate esmaseks eelistuseks pole hooldekodu koht, vaid soov elada turvaliselt oma kodus. Koduteenuste eesmärgiks on tagada inimese iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes, kes ilma kõrvalabita toime ei tuleks ning hooldekodus elamine jääks viimaseks võimaluseks. Riigil ja omavalitsustel tuleb sotsiaalpoliitikat reformida ja rahastada eeskätt nii, et perekond on see esmatasand, kes aitab ja abistab oma lähedasi. Sellise rõhuasetusega sotsiaalpoliitika on ühtlasi ühiskonnale tervikuna ka kõige mõistlikum ning odavam lahendus.

Juhtmõte perekonna rollist ja koduteenuse vajalikkusest

Riik ja omavalitsused peavad keskenduma eeskätt perekonna rolli tugevdamisele hooldust vajavate inimeste abistamisel ning arendama tervikliku koduteenuste süsteemi, mis toetaks nii perekondi kui ka hooldust vajavaid eakaid.

Nüüd hooldereformist lähemalt, mis jõustus 2023. aasta 1. juulil ning pidi muutma hooldekodude teenused taskukohasemaks ja parandama hooldusteenuse kvaliteeti. Riik seadis hooldereformi eesmärgiks, et hooldekodukoht peab olema inimesele keskmise pensioni eest kättesaadav ning jagades kohatasu kohaliku omavalitsuse ja teenust vajava inimese vahel. Lisaks pidid hooldekodud tõstma teenuse taset, suurendades töötajate arvu ning parandades nende töötingimusi.

Paraku suruti reform läbi populistlikult sotsiaaldemokraatide poliitilise lubadusena, millel puudus sisuline mõjuanalüüs ning täna on selge, et reform pole oma eesmärke tänaseks täitnud. Miks? Sest reformile pandi lihtsalt ilus silt – hooldekodu koht keskmise pensioni eest, eelarvesse pandi suvaline ilma analüüsita rahanumber ning kõik muud regulatsioonid, mis tagaks reformi tulemuslikkuse jäid teostamata. Seda kinnitavad nii riigikontroll, omavalitsused kui ka hooldekodude kliendid. Peamine probleem on hooldekodukohtade kiire hinnatõus – seda on mõjutanud kasvav palgasurve, üldine elukallidus, inflatsioon ning maksutõusud. Samuti annab hinnatõusule ruumi turuolukord, kuna puudub hooldekodude vaheline konkurents ning nõudlus hooldekodukohtade järgi ületab tunduvalt pakkumist, mis võimaldab hooldekodudel oma hindu tõsta.

Miks hinnad tõusevad?

Üheks oluliseks teguriks on turuolukord, kuna hooldekodude vahel puudub konkurents ning nõudlus hooldekodukohtade järele ületab oluliselt pakkumise, mis omakorda annab hooldekodudele võimaluse hindu tõsta
Tänase valitsuse poolt kehtestatud läbimõtlematu maksupoliitika tulemusel on sisendhinnatõus sundinud ettevõtjaid oma hindu tõstma

Kahetsusväärselt ei viinud sotsiaalministeerium hooldereformi eel läbi põhjalikku mõjuanalüüsi, mistõttu pandi mööda nii reformi rahaliste vajaduste hindamisel kui ka teenuse hindade kasvu prognoosimisel. Seetõttu on suureks probleemiks kujunenud omavalitsustele sotsiaalministeeriumi valemi alusel arvutatud hooldatavate arv ning raha, mis nende hooldamiseks on eraldatud. See rehkendus ei arvesta reaalsuses tegelikku olukorda. Ja kuna

hooldereformi elluviimine lasub just omavalitsuste õlgadel, kes peavad selle rakendamisega toime tulema on nad reformi tõttu sattunud tugeva finantssurve alla.

Paljud hooldekodud on tõstnud hindu, põhjendades seda eeskätt palgakulude ja muude tegevuskulude kasvuga. Selle tulemuseks on, et osadele inimestele on hooldekodukoht muutunud hoopis kallimaks, kuigi reformi algne mõte oli vastupidine. Hooldekulud koosnevad mitmest komponendist, sealhulgas hooldustöötajate palgad, koolitused ja isikukaitsevahendid. Lisaks, kuna hooldustöötajate arvu tuleb 2026. aastaks märkimisväärselt suurendada, toob see kaasa veelgi suuremad palgakulud ja hinnatõusu nii omavalitsustele kui hooldekodu klientidele. Ühtlasi tuleb märkida, et kohalike omavalitsuste rahaline olukord on väga erinev ja see on loonud ebavõrdsuse hooldusteenuse kättesaadavuses.

Samuti kinnitab Riigikontrolli hiljutine audit, et reformi keskne eesmärk – võimaldada hooldekodukohta keskmise pensioni eest – jääb järjest kättesaamatumaks. 2024. aasta aprilli seisuga ei saanud hinnanguliselt iga kolmas hooldekoduteenuse vajaja omaosalust katta üksnes pensioni ja kohaliku omavalitsuse toetusega. Lisaks prognoosis sotsiaalministeerium, et hooldekodude teenuste hinnad tõusevad kolm protsenti aastas, kuid tegelikkuses on 75 protsenti teenuseosutajatest hindu tõstnud keskmiselt 15 protsendi võrra – mõnel pool isegi 35–40 protsenti. See on tekitanud olukorra, kus hooldekodukoha taskukohasus libiseb paljude inimeste jaoks käest.

Kolm juhtmõtet hooldusreformi kohta

Vajame hooldekoduteenuse hinnatõusu õiglase teenushinna kontrolliks sõltumatut kolmandat osapoolt
Peame tulema tagasi hooldusreformi algse mõtte juurde, et inimesele oleks vajaduspõhine hooldekodu koht kättesaadav keskmise pensioni eest
Riik peab täiendavalt panustama KOV-ide rahastusmudelisse, et omavalitsused saaksid hooldereformi sisuliselt ellu viia

Hooldereformi õigele teele suunamiseks tuleb astuda mitmeid samme. Esiteks vajab süsteem täiendavat riiklikku rahastust, et oleks tagatud reformi algne eesmärk – hooldekodu koht keskmise pensioni eest. Teiseks tuleb üle vaadata rahastamismudel, et tagada hooldusteenuse võrdne kättesaadavus kõikjal Eestis ning oleks vastupidavam hinnakasvule, mida on rõhutanud ka Riigikontroll. Kuigi omavalitsused said seoses hooldereformiga lisaraha, jaotus see omavalitsuste vahel ebavõrdselt, mistõttu on äärmiselt oluline, et uus rahastusmudel kohtleks kõiki omavalisusi võrdselt. Kolmandaks oleks mõistlik kehtestada mehhanismid, mis hoiaksid ära ebamõistlikud hinnatõusud ja kaitseksid hooldust vajavaid inimesi liigsete kulude eest. Omavalitsused on korduvalt toonud välja, et niipea kui nad tõstavad kohatasu piirmäära, suurendavad hooldekodud hoolduskomponendi suurust ja kogu teenuse hinda tervikuna, selline olukord vajab riiklikku sekkumist. Seetõttu oleks mõistlik antud protsessi kaasata sõltumatu kolmas osapool, näiteks Konkurentsiamet, kes hakkaks hooldekodude hinnatõusu analüüsima ja hindu kooskõlastama.

Kokkuvõtteks, hooldereform pole täitnud oma algselt püstitatud eesmärke ning vajab seetõttu kiiret sekkumist. Seni, kuni puudub korralik regulatsioon ja pikaajaline strateegia, jääb hooldusteenus paljude jaoks liiga kalliks ning ebavõrdselt kättesaadavaks. Ainult terviklik ja tasakaalustatud lähenemine suudab tagada, et hooldusteenus muutuks tõepoolest kvaliteetseks ja jõukohaseks neile, kes seda vajavad.

Read more at Marja-Liisa Veiser

Eesti 200 võiks tegeleda kärpimise, mitte pseudoprobleemidega

Marja-Liisa Veiser — Sat, 22 Feb 2025 16:00:29 +0000

Marja-Liisa Veiser, Isamaa. Foto: Erakogu

Eesti 200 valimislubaduseks on linnaosavalitsuste kaotamine.
Neid võivat asendada äpp.

Linnaosavalitsuste kaotamise ettepanek Eesti 200 poolt on läbimõtlemata valimiseelne tormamine, kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser (Isamaa).

Eesti 200 teatas oma peamise valimislubaduse sügisesteks KOVi valimisteks Tallinnas – likvideerime linnaosavalitsused! Põhjendustena toodi välja, et sellega kärbitakse bürokraatiat ja hoitakse kokku rahalisi vahendeid. Ehk siis linnaosavalitsusi hakkab edaspidi asendama äpp, mille kaudu inimesed saavad vajadusel linnaga suhelda.

Minu arvates võiks Eesti 200 tegeleda vahepeal ka tõsisemate, nii-öelda päris probleemidega. Uut poliitikat ja pikka plaani lubanud Eesti 200 on kaotanud pea igasuguse rahva usalduse, mis väljendub selgelt erakonna ülimadalates reitingutes ning kuna valimised on lähenemas, tullaksegi välja populistlike pseudoteemadega.

Linnaosavalitsuste kaotamise ettepanek Eesti 200 poolt on läbimõtlemata valimiseelne tormamine. Selliste avaldustega, mis elanikke otseselt puudutavad, ei saa välja tulla puusalt tulistades, vaid see eeldab korralikku mõjuanalüüsi. Eesmärk peaks ju olema, et inimese jaoks läheb KOVi teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paremaks, mitte halvemaks. Selliseid otsuseid ei saa langetada stiilis «kõlaks võib-olla hästi!».

Ratsarünnak linnaosade ja linnaosa elanike huvide vastu

Julgen ilma igasugu mõjuanalüüsita, tuginedes pelgalt oma pikkadel KOVi süsteemis töötatud aastatel põhinevale kogemusele, et selline ratsarünnak linnaosade ja linnaosa elanike huvide vastu viib kohaliku elu kvaliteedi pigem languseni ning elanike ja linnavalitsuse vahelise distantsi ja võõrandumise suurenemiseni. Eesti 200 ettepanek likvideerida linnaosad ja viia kogu otsustamisprotsess Tallinna linnavalitsuse Vabaduse väljaku kabinetivaikusesse ei ole päris kindlasti linnaelanike huvides.

Eesti 200 idee, et linnaosasid asendaks «personaalne linn» ja «personaalne äpp», on ebarealistlik ning ignoreerib inimlikku aspekti, mis on kohaliku valitsemise juures ülioluline. Reaalsete probleemide lahendamine nõuab linnaosa valitsuste olemasolu, kes tunnevad oma piirkonda ja sealsete elanike vajadusi. Rõhudes vaid digitaalsetele lahendustele, meenutab see tänast hambad ristis läbiviidavat rohepöörde reformi, mis peaks tooma Eesti rahvale «õnne õuele».

Teatavasti just Eesti 200 tegevuse tulemusena valitsuses saime arvestatava maksutõusude kaskaadi, sealhulgas suuremahulise maamaksutõusu tõsiselt võetava riigi tasandil kärpeplaani asemel. Tekib küsimus – kas see äpp hakkab siis ka inimesi näiteks maamaksu tõusust päästma?

Eesti 200 ei mõista lõpuni linnaosavalitsuste rolli

Minu arvates ei mõista Eesti 200 lõpuni linnaosavalitsuste rolli, keskendudes primitiivselt vaid rahalisele kokkuhoiule. Tuleb mõista, et linnaosavalitsused ei piirdu ainult administratiivsete teenuste osutamisega. Need institutsioonid loovad ja hoiavad kohalikku identiteeti, edendavad kogukondlikku elu ning tagavad kiire reageerimise linnaosa elanikke puudutavatele kohalikele probleemidele. Olgu selleks tänavate hooldus, haljastus, lumekoristus või noorsootöö – aeg on näidanud, et ikkagi linnaosavalitsused on need, kes teavad oma piirkonna spetsiifikat ja suudavad pakkuda paindlikke lahendusi.

Tallinn on mitmekesine linn, kus erinevatel linnaosadel on oma eripärad, ajalugu, arenguvajadused ning ootused. Kaotades Mustamäe, Pirita või Nõmme linnaosa, kaotaksime me ka linnaosade kogukonnatunde, mis kohalikke seob. Lisaks tuleb mõista, et linnaosavalitsused ning linnaosakogud on oluline kohaliku demokraatia mehhanism, mis tagab, et linnaosa elanike mured ja vajadused on esindatud ning arvestatud. Selline linnaosade kaotamine ei arvesta Tallinna linnaosade eripäradega – seda enam, et aseaineks pakutakse elanikele vaid «imelist äppi», mis peaks lahendama kõik kohalike elanike mured. Kindlasti ei ole see jätkusuutlik, mõistlik ega vastutustundlik.

Tsentraliseerimine võib küll esialgu tunduda kuluefektiivne, kuid tegelikkuses viib see sageli hoopis bürokraatia kasvuni ning otsuste aeglustumiseni. Linnaosavalitsuste kaotamine ei too oodatud kokkuhoidu, vaid hoopis suurendab elanike võõrandumist linnavalitsusest ning nõrgestab kogukondade ning elanike sidet linnavõimuga.

Selle asemel et linnaosade juhtimist nõrgendada, tuleks hoopis tugevdada linnaosade ja linnaosakogude otsustusõigust ja anda neile rohkem vahendeid oma elanike heaolu edendamiseks. Kui soovime tugevat ja elujõulist pealinna, peame linnaosavalitsusi hoidma ja arendama, mitte neid kaotama. Eesti 200 ettepanek on lühinägelik ning ei arvesta kohaliku halduse tegelikke vajadusi ega väljakutseid.

Read more at Marja-Liisa Veiser

Eesti peab vabanema ebarealistliku rohepoliitika pantvangist

Marja-Liisa Veiser — Tue, 18 Feb 2025 00:00:52 +0000

Marja-Liisa Veiser, Isamaa. Foto: Erakogu

Reformierakonna juhitud valitsus on ellu viimas äärmuslikult rohelist energiapoliitikat, mis seab ohtu Eesti energiajulgeoleku, varustuskindluse ning pärsib majanduskasvu kõrgete elektrihindade kaudu, mis paneb tarbijad tuuleparkide investeeringuid kinni makstes pikaajalisse finantskohustuste lõksu.

Peaminister Kristen Michal püüab seda kõike maskeerida suurejooneliste lubadustega, justkui muutuks roheline elekter tulevikus odavaks. Paraku on need väited veelgi eksitavamad kui Kaja Kallase valimiseelne lubadus, et makse ei tõsteta.

Kliimaministeeriumi koostatud energiamajanduse arengukava projekt seab eesmärgiks toota aastaks 2030 kogu elektrienergia taastuvatest allikatest. Sellist eesmärki püstitades annab aga kliimaministeerium etteruttavalt katteta lubadusi odava tulevikuhinna kohta, mis ei arvesta muid taristule kuluvaid lisakulusid, mille maksab kinni ei keegi muu kui tavatarbija.

⇒Eesti valitsus ei tohi lasta end kaasa tõmmata Euroopa Liidu üliambitsioonikatesse kliimapoliitika eksperimentidesse, vaid peab seadma prioriteediks energiajulgeoleku ja mõistliku hinna.

Kuigi taastuvenergia arendamine on oluline pikaajalise kestlikkuse seisukohalt, ei saa Eestis kindlasti olema nii palju tuult ja päikest, et kogu Eesti elektrivajadust igapäevaselt rahuldada. Roheenergia arendamine, eriti meretuuleparkide rajamine, ei tohiks toimuda Eesti majanduse konkurentsivõime, varustuskindluse ning tavatarbija arvelt. Eksperdid on juba varem hoiatanud, et selline radikaalne energiapoliitika viib ja on juba viinud meid elektrihindade tõusule ning on seadmas ohtu energiavarustuse stabiilsuse.

Tuuleenergia võib esmapilgul tunduda lõputult rohelise ja keskkonnasõbralikuna, kuid iga tuuliku tootmine, paigaldamine ja hooldamine jätab märkimisväärse keskkonnajälje. Peale selle nõuab tuuleparkide rajamine uusi elektriliine, mille ehitus on eriti meretuuleparkide puhul äärmiselt kulukas. Samuti mõjutavad nii tuulikud kui ka uued elektriliinid otseselt paljude inimeste elukeskkonda ja igapäevast elutegevust.

Selle asemel et arutleda tuuleparkide majandusliku ja keskkonnalise tasuvuse üle, on Reformierakonna üks juhtivaid ideolooge, rahandusminister Jürgen Ligi tembeldanud tuuleparkide kriitikud Kremli käsilasteks. Reformierakonna juhitud valitsus kavandab meretuuleparkidele tohutuid riiklikke toetusi − ca 2,6 miljardi euro ulatuses −, mis tulevad otse maksumaksjate taskust. Samas varjatakse neid arvutusi, millel see toetussumma põhineb.

Eesti vanasõna ütleb, et kits ei sobi kärneriks. Rahandusministrina peaks Jürgen Ligi seisma riigi finantsilise jätkusuutlikkuse eest, kuid käitub hoopis lojaalse parteisõdurina, kiites heaks maksumaksjate võlaorjastamise tuuleenergia toetuste kaudu.

Praegune valitsus peab loobuma oma senistest ebarealistlikest energiapoliitika eesmärkidest ning asetama keskmesse varustuskindluse ja konkurentsivõimelise hinna. Peale selle on äärmiselt oluline, et riik looks ülevaate nii planeeritavatest tootmisvõimsustest, võrguinvesteeringutest kui ka tarbimismahtudest, tuginedes seejuures ekspertide hinnangutele, mitte ideoloogilistele eesmärkidele.

Samuti peab Eesti valitsus seisma selle eest, et energiatarbijatele ei kehtestataks lisakohustusi ja -tasusid, mis võivad tõsta elektrihinda ning halvendada ettevõtluskeskkonda. Eriti oluline on tagada põlevkivienergia tootmisvõimekuse säilimine ja algatada Euroopa Liidu tasemel läbirääkimised emissioonikaubanduse (ETS) muutmiseks selliselt, et ka põlevkivist oleks võimalik konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergiat toota.

Samal ajal kui Euroopa Liit ja Eesti on seadnud endale kättesaamatuid kliimaeesmärke, on USA president Donald Trump võtnud hoopis vastupidise suuna, toetades fossiilkütustel põhinevaid energiaallikaid ning täiendavate söe- ja gaasijaamade rajamist. Selle tulemusel on energiakulud USA ettevõtetele madalamad, mis suurendab nende konkurentsivõimet globaalsetel turgudel.

Euroopa ettevõtted on samal ajal jäetud rohepoliitika pantvangi, mis on tõstnud energiahinnad kõrgele ja pannud tootjad raskesse olukorda. Emissioonikaubanduse mehhanismid ja suured investeeringud taastuvenergiasse võivad küll aidata näiliselt kaasa keskkonnasäästlikkusele, kuid samas vähendavad need Euroopa ettevõtete võimet konkureerida USA, Hiina ja Aasia tööstustega.

Juba praegu on energiahinnad USAs, Hiinas ja Aasias märgatavalt madalamad kui Euroopas, mis annab neile majandusliku ja tehnoloogilise konkurentsieelise. Kui Euroopa ei suuda oma energiapoliitikat radikaalselt muuta, on paljud ettevõtted sunnitud tootmise sulgema või kolima väljapoole Euroopat, et ellu jääda. See omakorda tähendab ka vähem töökohti ning Euroopa Liidu majanduslikku nõrgenemist, mille tagajärjel jääb Euroopa Liit majanduslikus ja tehnoloogilises arengus oma globaalsetele konkurentidele järjest enam alla.

Seetõttu on oluline, et Eesti valitsus ei laseks end kaasa tõmmata Euroopa Liidu üliambitsioonikatesse kliimapoliitika eksperimentidesse, vaid seaks prioriteediks energiajulgeoleku ja mõistliku hinna. Energiamajanduse arengukava tuleb ümber hinnata, et tagada Eesti majanduse ja tarbijate huvide kaitse ning vähendada konkurentsimoonutusi rahvusvahelisel tasandil.

Põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus ning Eesti vajab põlevkivienergiat veel mitmel järgneval aastakümnel.

Read more at Marja-Liisa Veiser

Tallinn vajab uut hooldekodu

Marja-Liisa Veiser — Wed, 15 Jan 2025 20:52:46 +0000

Kliendid Iru hooldekodus. Foto: Mihkel Maripuu

Marja-Liisa Veiser: eakad vajavad hoolt ja tähelepanu – hooldekodu Tallinnasse Mustamäele?!

Eesti rahvastik on viimasel ajal silmnähtavalt vananenud. Statistikaameti andmetel on vanemaealiste osakaal pidevas kasvus, mida toidab madal sündimus ja pikk eluiga. Arvestades, et vanemaealiste inimeste vajadused ja hooldusteenuste nõudlus suureneb on muutunud üha olulisemaks vajadus luua uusi hooldekodu kohti, et tagada vanemaealistele väärikas ja turvaline elukeskkond. Olgu veel lisatud, et hooldekodukoha peab kohalik omavalitsus vastavalt seadusele eakale tagama ning vajadusel tasumisel aitama, ühtlasi peab hooldekoduteenus olema kvaliteetne ja kättesaadav.

Koduteenus ja omastehooldus

Loomulikult on linna sotsiaalpoliitika esmaseks eelistuseks, et eakad saaksid vajadusel eelkõige koduteenust ja peretuge ning selleks on ka Tallinna linn panustanud koduteenuste arendamisse. Ka enamuse eakate esmaseks eelistuseks pole hooldekodu koht, vaid soov elada turvaliselt oma kodus. Koduteenuste eesmärgiks on tagada inimese iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes, kes ilma kõrvalabita toime ei tuleks ning hooldekodus elamine jääks viimaseks võimaluseks. Selline lähenemine suurendab mitte ainult eaka rahulolu, vaid toetab ka nende vaimset heaolu, vähendades tunnet, et nad on sõltuvad teistest. Koduteenus võimaldab eakatel ja terviseprobleemidega inimestel säilitada iseseisvust ning elukvaliteeti ning aitab ka ennetada haiglaravil viibimise vajadust.

Omastehooldamine on keeruline ja tihti koormav ülesanne, mis nõuab hooldajatelt ja sageli tervelt perelt nii füüsilisi, finantsilisi kui ka emotsionaalseid ressursse. Loomulikult on iga täiskasvanu soov aidata oma lähedasi ja vanemaid, kui nad vajavad kõrvalist abi ja hoolt. Sotsiaalministeeriumi 2021. aastal tellitud uuringu andmetel, hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest Eesti elanikest 22 protsenti ehk hinnanguliselt 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks enamasti on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Kuid paljudel peredel puudub võimekus seda ülesannet täita, kuna nad peavad leidma tasakaalu töö ja hooldamise vahel. See võib viia aga olukorrani, kus hooldaja, püüdes abistada oma lähedast, peab loobuma oma senisest tööst ja satub ise majanduslikku kitsikusse ning sotsiaalsesse isolatsiooni.

Allikas: Statistikaamet 2021

Uue hooldekodu ehitus Tallinnasse on põhjendatud

Eesti rahvastiku vananemine tähendab, et järjest rohkem inimesi vajab professionaalset hooldust ja tuge. Hooldekodu kohti on aga vähe ning järjekorrad nendele pääsemiseks on pikad. Paljusid vanemaealisi inimesi ei saa toetada sugulased ega lähedased, ega ole võimalik osutada neile ka koduteenust, mistõttu on uue hooldekodu rajamine hädavajalik.

Tallinna linna omanduses on täna Iru Hooldekodu kompleks, kus on kokku 326 kohta hooldatavatele, sh on Iru Hooldekodu järjekorras tänase päeva seisuga ca 100 inimest. Arvestades eeltoodut, eakate vajadusi ja tõika, et Tallinnas elab üle 85 000 tuhande üle 65 aastast inimest, siis tuleb tõdeda, et hooldekodukohti on selgelt vähe. Näiteks ainuüksi Mustamäel elab ca 14 000 eakat, kellel võib hooldekodu teenust vaja minna. Eriti kriitiline on seis ööpäevaringse üldhooldusteenuse järgi ja seda eelkõige raske hooldusvajadusega inimestele mõeldes. Seetõttu on mõistlik ehitada juurde uus hooldekodu ja suurendada vahendeid just kõrgema kvaliteediga hooldekodu teenuste osutamiseks. Tõsi, hooldekodu teenuseid pakuvad ka eraettevõtjad, kuid täna pole nad suutnud turunõudlust teenindada ei hooldekohtade arvu ega selle taskukohasuse seisukohast lähtudes. Eraldi tuleb veel mainida, et eraõiguslikud hooldekodud Tallinnas ja Harjumaal võtavad teenusele eelkõige kergema hooldusvajadusega inimesi, mitte raske hooldusvajadusega inimesi.

Allikas ja graafika: Statistikaamet 2024

Hooldekodu rajamine Mustamäele annaks eakatele mustamäelastele võimaluse elada samas harjumuspärases elurajoonis ja tuttavas keskkonnas. On oluline, et sõbrad ja sugulased elavad lähedal ning olemas on sobilik infrastruktuur, sealhulgas meditsiiniteenused, perearst jne., ilma et nad peaksid hooldekodu koha saamiseks kolima Iru Hooldekodusse või leidma endale hooldekodu koha kusagil mujal Eestis. Kui Mustamäele rajada hooldekodu, saaksime pakkuda peredele vajalikku tuge ja leevendust, võimaldades neil oma tööd jätkata, samal ajal kindlustades, et nende lähedased saavad kvalifitseeritud hooldust ja seda Mustamäe linnaosas.

Hooldekodu võimalik asukoht ja kogukonna kaasamine

Mustamäe linnaosas on olemas mõned sobivad kohad, kuhu võiks hooldekodu rajada. Näiteks Vilde tee 69, kus asub ilma kindla funktsiooni ja perspektiivita vana koolimaja või Ehitajate tee 82, kus asub täna Mustamäe Päevakeskus (kuhu uue hoone puhul saaks ka Päevakeskus endale uued kaasaegsed ruumid). Mõlemal kinnistul on piisava suurusega krunt kuhu oleks võimalus hooldekodu ehitada, loomulikult on vajadus rajada juurde ka vajaminev taristu. Samuti oleks see võimalus arendada koostööd munitsipaal- ja erasektori vahel, et tagada hooldekodule turvaline keskkond ja kvaliteetne hooldusteenus. Kindlasti pole need näited ainukesed, kuhu Mustamäel oleks võimalik hooldekodu rajada.

Hooldekodu ehitamine Mustamäele ei tähenda mitte ainult uue teenuse loomist, vaid ka kogukonna kaasamist. Kuigi hooldekodud pakuvad professionaalset hooldust, on olulised ka vabatahtlikud, kes aitavad vanemate inimestega suhelda ning katavad nende sotsiaalseid ja emotsionaalseid vajadusi. Koostöö kohalike organisatsioonidega, ülikooli, gümnaasiumide ja teiste institutsioonidega aitaks luua tugivõrgustikke ning edendada kogukonna aktiivsust.

Kokkuvõtteks

Tallinnasse Mustamäe linnaossa munitsipaalhooldekodu rajamine on hädavajalik samm, et vastata vananeva Eesti vajadustele ja tagada väärikas elu vanemaealistele. Hooldekodu kohti on praeguses olukorras liiga vähe ning nõudlus nende järele kasvab pidevalt. Pealegi pakub hooldekodu võimalust säilitada kohalikke sidemeid ning olemasolev elukeskkond teevad sellest sobiva koha uue hooldekodu rajamiseks, mis oleks kasulik mitte ainult vanemaealistele, vaid kogu kogukonnale.

Seega, on aeg mõelda tulevikule ning investeerida meie vanemaealiste heaolusse, et nad saaksid elada väärikat elu oma kodukohas.

Read more at Marja-Liisa Veiser

Tagasivaade möödunud aastale ja ülevaade 2025. aasta plaanidest

Marja-Liisa Veiser — Mon, 13 Jan 2025 20:05:28 +0000

Head mustamäelased, 2024. aasta oli Mustamäe jaoks tegus ja tulemuslik. Siinkohal olekski õige aeg teha kokkuvõtteid ja meenutada, millised olulisemad tegevused ja ettevõtmised Mustamäel ellu viidi. Lõpuks sai hoo sisse kaua oodatud Tammsaare tee 135 teenusmaja ehitus, mis peaks valmima tänavu sügiseks tagades eluruumid nii eakatele, liikumispuudega inimestele kui ka sotsiaalkorterid ajutise elamispinnana noortele peredele. Valmivas teenusmajas saavad olema ruumid ka Perepesale ja Mustamäe Avatud Noortekeskusele. Sotsiaal ja haridusvaldkonnas keskendusime laste ja noorte heaolu parandamisele ning nende vaba aja võimaluste rikastamisele. Kokku uuendati 7 mänguväljakul vanad mängulinnakud, mis olid ajale jalgu jäänud ning lisati uusi lauatennise laudu, et pakkuda rohkem sportimis-ja vabaajaveetmise võimalusi. Männi parki ehitati puuetega lastele spetsiaalselt mõeldud mänguväljak, mis tagab ligipääsu ja tegevusvõimalused ka erivajadustega lastele. Samuti sai oluliselt värskendust Vilde Spordipark, kus muu hulgas uuendati spordipargi areeni laudis. Kogu aasta jooksul hoiti avatuna koolide staadionid, võimaldades nii Mustamäe elanikel igal ajal sportlikult aega veeta. Noorte loomingulisusele mõeldes ja vähendades sellega ühtlasi joonistuste tekkimist selleks mitte ettenähtud kohtadesse, rajati Sääse tänavale legaalne grafitisein, kus meie noored tänavakunstnikud oma oskusi seaduslikult demonstreerida saavad. Suve alguses avasime Männi pargis kauni valgusmängulise purskkaevu, mis on eriti nauditav just suveõhtutel, kui väljas on juba veidi hämaram. Lisaks kerkis möödunud suvel Mustamäe turu lähedale, Vilde tee 69 kinnistule, koolihoone kõrvale moodullasteaed, et pakkuda ajutist peavarju lasteaedadele, mille hooneid hakatakse renoveerima. Esmalt sai sinna ajutiselt ruumid Tallinna Meelespea lasteaed Õismäelt. Järgmisena saab seda kasutada Mustamäel käesoleval aastal renoveerimisele minev Tallinna Lasteaed Kikas.

Tähelepanu sai ka Mustamäe teede ja tänavate taristu. Elanike ettepanekute põhjal paigaldati kvartalisisestele teedele 19 plastikkünnist ning 3 asfaltkünnist, et tagada teedel rahulikum liiklus ja parandada ühtlasi liiklusohutust. Lisaks vahetati Mustamäe tee ääres ja Lehtri tänaval vanad tänavavalgustuspostid ja valgustid kaasaegsete vastu, ka Sõpruse puiesteel said valgustid uuendatud. Sellega on tagatud nii parem valgustatus kui ka energiatõhusus. Seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks alustati pilootprojektina SOFTacademy raames Mustamäe kvartalipõhise tervikrenoveerimise ettevalmistamisega. Projekti eesmärk on renoveerida tehases toodetud paneelidega korraga neli Mustamäe kortermaja, mis omakorda muudab tulevikus renoveerimise kiiremaks, kvaliteetsemaks ning võimaldab kujundada linnaruumi atraktiivsemaks ja visuaalselt nauditavamaks.

Heakorra ja vaba aja valdkonnas paigaldasime linnaruumi puhtuse tagamiseks juurde nii 20 uut prügikasti, mida on Mustamäel kokku üle 500 kui ka lisasime juurde 30 uut istepinki, mistõttu on nüüd Mustamäel istumiskohti üle 570 ning neid on lisandumas veelgi. Elanike tagasisidet arvestades paigaldasime vaibakloppimispuid ning korraldasime traditsioonilised kevadised heakorratalgud. Oleme märkimisväärselt panustanud ka linnaruumi rohelusse ja lilleilusse. Selleks paigaldasime suvehakul Mustamäele lisaks juurde kaks suurt 2,5 m kõrgust lopsakat lilletorni ning istutasime haljasaladele ligi 200 puud, sealhulgas 18 puud Vilde alleele ja 179 viljapuud linnaosa puuviljaaedadesse. Lisaks istutati 154 marjapõõsast ning 88 väiksemat toidutaimede istikut. Ei saanud mööda ka rotitõrjest, mida teostasime linnamaal vastavalt linnaelanikelt saadud vihjetele.

Üheks suurimaks ja teravamaks küsimuseks Mustamäel on kahtlemata parkimisprobleemid, mida küll sõrmenipsust nii napis ajaraamis koheselt ära lahendada ei ole võimalik, kuid millele oleme püüdnud aasta jooksul leevendust leida. Oleme kohtunud linnavalitsuse esindajatega teemal, mis puudutab linna maal asuvaid korteriühistute parklaid. Meie seisukoht on, et senised võimalused korteriühistutele linnamaal parkimiseks peavad säilima. Vastupidisel juhul ei aita me kuidagi kaasa niigi kriitiliste parkimisküsimuste lahendamisele. Oleme teinud vastavad omapoolsed ettepanekud, kuidas ja millistel tingimustel jätkata korteriühistutele linna maa kasutamise võimaldamist, et parkimiskohtade kättesaadavus oleks tagatud. Meie sammud kandsid ka vilja, sest saavutasime linnavalitsuse ja Tallinna Linnavaraametiga esialgse kokkuleppe, et need korteriühistud, kellel pikaaegsed rendilepingud on kohe lõppemas, saavad esialgu võimaluse vähemalt kahe aasta võrra lepinguid pikendada. Lisaks korraldasime mitmeid kohtumisi Mustamäel asuvate kaubanduskeskuste esindajatega, et tekitada mustamäelastele võimalus kasutada öisel ajal parkimiseks kaubanduskeskustele kuuluvaid parkimisalasid. Hetkel meil siduvaid kokkuleppeid küll ei ole, kuivõrd kõnealuste parklate kasutamisega seonduvad arvestatavad finantsilised ja eelkõige korralduslikud küsimused, kuid loodetavasti leiame kaubanduskeskustega ühise keele, mis leevendaks Mustamäe parkimispõuda. Kindlasti jätkame läbirääkimistega.

Oleme ka igakülgselt valmistunud saabuvaks talveks, mis toob paratamatult kaasa nii lume kui libeduse. Et Mustamäel saaksid teede talihooldustööd ja libedusetõrje teostatud võimalikult kvaliteetselt ja tõrgeteta, kohtusime juba sügisel linnaosa heakorratööde lepingupartneri EKT Teed OÜ esindajatega ning vaatasime kohapeal üle ka lumetõrjetöid teostava masinapargi. Veendusime, et tehnika taha Mustamäel teede talihooldustööd ja libedusetõrje kindlasti jääda ei saa. Sel talvel saabus lumi alles vahetult uue aasta alguses, kuid saame kinnitada, et lumetõrje Mustamäel on kulgenud seni suuremate probleemideta. Siiski on kohti, kus tööde kvaliteet vajab parandamist. Kuigi linnaosa valitsuse majandusosakond teostab teede talihoolduse ja libedusetõrje kvaliteedi kontrollimiseks igapäevaselt järelevalvet erinevaid piirkondi läbi sõites, oleme siiski väga tänulikud, kui elanikud vajakajäämistest aktiivselt teada annavad. Koostöös saame tagada veelgi paremad tulemused ning olla eeskujuks teistele. Oleme varunud arvestatavas koguses graniitsõelmeid, mida korteriühistute ja eramajade omanikele jagame. Ka see on abiks turvalise ja ohutu liikumise tagamiseks.

Kultuuripoolelt said sel aastal alguse mitmed täiesti esmakordsed kultuuriüritused ja sündmused nagu Mustamäe muusikafestival (Männi pargis), Eesti taasiseseisvumispäeva lipuheiskamine (Kaja Kultuurikeskuse esisel platsil), Mustamäe sügisromantika (Parditiigi pargis), Eesti Kultuuri Päev (Kaja Kultuurikeskuses). Esmakordselt sai Mustamäel nautida ka välikino (Männi pargis).

Kadaka staadionil toimusid mitmed sportlikud üritused nagu lasteaedade spordipäev, rahvaduatlon, rahvajooks, koguperepäev, jalgpalliturniir ja mitmeid laste spordihommikuid.

Ühised pingutused ja targad otsused loovad tulemusi, mis muudavad meie linnaosa elukeskkonda veelgi paremaks ja atraktiivsemaks. Tänan teid igaühte iga teie väiksema või suurema panuse eest!

Mida uut toob Tallinna 2025. aasta eelarve linnarahvale?

Tallinna Linnavolikogu kinnitas 2025. aasta linnaeelarve eelnõu kogumahuga 1,29 miljardit eurot, mis on 69,9 miljonit eurot ehk 5,7 protsenti enam kui 2024. aasta eelarve maht.

Millised on Tallinna linnaeelarve prioriteedid – eelkõige võib esile tõsta haridusvaldkonna.

Tallinn plaanib oluliselt panustada haridusse, keskendudes uute koolikohtade loomisele, üleminekule eestikeelsele õppele ning haridusasutuste arendamisele ja renoveerimisele. Koolieelsetele lasteasutustele on 2025. aastal planeeritud vahendeid 35,7 miljonit eurot. Haridusvaldkonna tegevuskuludeks kokku on kavandatud 418 miljonit eurot, mille abil tagatakse kvaliteetne haridus ja huvitegevused munitsipaalkoolides ja -lasteaedades. Lisaks on ette nähtud täiendavad vahendid õpetajate, õpetaja abide ja tugispetsialistide töötasu alammäärade tõstmiseks.

Hariduse toetamine suureneb märkimisväärselt – esimesse klassi astujate kooliaasta alguse toetus jääb 320 euro juurde, kuid teise ja kõrgemate klasside õpilaste toetus tõuseb 50 eurolt 100 euroni. Lasteaia kohatasude vähendamine aitab vähendada perede igakuised väljaminekuid, selleks alandatakse 2025. aasta 1. aprillist lasteaia kohatasu 20 euro võrra (kokku 2,2 miljonit eurot). Lasteaedades säilib kohatasust vabastus vähekindlustatud perede lastele perede teisest ja järgmisest lapsest ning hariduslike erivajadustega lastele. Täiendavaid vahendeid suunatakse ka eestikeelsele õppele üleminekuks, milleks on planeeritud 8,4 miljonit eurot. Üleminek eestikeelsele õppele nõuab mitmekülgset tuge – õpetajate koolitust, täiendavaid õppematerjale, tugipersonali ja erinevaid tugiprogramme. Samuti panustatakse eesti keele tugevdamisse, eraldades 300 tuhat eurot vastava programmi elluviimiseks. Linn algatab ka kampaania, mis julgustab eesti keelt mitte kõnelevaid inimesi eesti keelt õppima ja propageerima selle kasutamist avalikus ruumis.

Maamaksu tõusu kompenseerimiseks on ette nähtud tasandusmeede, milleks on linn eraldanud eelarvest 3 miljonit eurot, et hüvitada füüsilistele ning väikese ja keskmise suurusega juriidilistele isikutele 2025. aasta maamaksu tõus.

Tallinn kannab sel aastal Euroopa spordipealinna tiitlit, mistõttu on sport ja vaba aeg 2025. aasta eelarves märgilise tähtsusega. Suurt rõhku pannakse sporditegevuse edendamisele. Laste ja noorte sporditegevuse toetamiseks suurendatakse 1. septembrist klubidele nn pearaha 1,7 miljoni euro võrra. Samuti luuakse vanemaealistele „eakate aktiivsuskonto“, mille raames alustavad kvalifitseeritud treenerite juhendamisel mitmed treeningrühmad, sealhulgas ujumise, kergejõustiku ja pallimängude alal, mis võimaldab paljudel eakatel osaleda iganädalastes treeningutes kogu aasta vältel.

Lisaks on Tallinna linnal kavas 2025. aastal rekonstrueerida trollitaristu, paigaldada ühistranspordipeatustesse reaalaja infotabloosid ja uut tüüpi sõiduplaane, jätkata teekünniste projektiga, tõsta koolide ümbruse turvalisust, projekteerida ja rajada fooriobjekte ja ristmikke, ehitada, renoveerida ja rekonstrueerida tänava-, parkide- ja mänguväljakute valgustust, suurendada linnaruumi ligipääsetavust sh linnamööbli paigaldamis jpm. Kindlasti saab siin olema ka Mustamäel oma osa.

Millised on olulisemad investeeringud Mustmäel?

2025. aastal on kavas alustada kaua oodatud Tallinna Lasteaed Kikase renoveerimisega loomaks lastele uue ja kaasaegse õpikeskkonna. Selleks on 2025. aasta eelarves ette nähtud 4,6 miljonit eurot.

Sotsiaalvaldkonnas suunatakse täiendavad vahendid Tammsaare tee 135 Mustamäe teenusmaja ehitamiseks ja sisustamiseks (11,5 milj). Teenusmaja pakub munitsipaaleluruume eakatele, puudega inimestele ning noortele peredele ning oma uksed avavad seal ka Mustamäe Avatud Noortekeskus ja Perepesa. Teenusmaja valmib 2025. aasta oktoobriks. Samuti on eraldatud 1,2 miljonit eurot aadressil Akadeemia tee 32 asuva Mustamäe Sotsiaalmaja renoveerimiseks. Kavas on ka Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskuse (endine tugikeskus JUKS) vana korpuse lammutamine ja uue ehitamine, mille maksumus kokku on 4,1 miljonit eurot, sellest 2025. aasta eelarvesse on planeeritud 290 tuhat eurot.

Suurim kapitaalremondi- ja rekonstrueerimistööde prioriteet on Mustamäe II kvartali tänavate kapitaalremont ja uuendamine ca 2 miljoni euro ulatuses. Lisaks oleme Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitanud nimekirja rohkem kui 100 objektiga, mis puudutavad näiteks juurdepääsuteid (nii teede taastamine, kui projekteerimine ja ehitus), kõnniteid aga ka pargiteid ja radasid, linnamööblit, avalike wc-sid, rattataristuid, rattahoidikuid, mänguväljakuid, haljastusobjekte, ühisveevärki- ja kanalisatsiooni, tänavavalgustust jne. Spordipealinna tiitli raames on kavas rajada teenusmaja lähedusse aadressile Tammsaare tee 139a Mustamäe välitrenažööride ala ja multifunktsionaalne palliplats.

Olulisel kohal on jätkuvalt ka välisrahastusega projekt SOFTacademy („Ühisloome mudel modernistlike linnaosade standardlahendusteks hubaste elukeskkondade taaselustamisel“). Projekti tulemusel valmib pilootpiirkonnana Mustamäel näidislahendus ehk neli tervikrenoveeritud maja koostöös korteriühistutega ja tervikrenoveeritud õueala majade vahel. See on valdkonnas ainulaadne ning Eestis suurim selline koostööprojekt. Projekti maksumus on 5 miljoni eurot, ning renoveerimisele läheb neli kortermaja Akadeemia tee alguses (4, 6, 14 ja 22). Suurepärase uudisena toetab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) projekti maksimaalse määraga, milleks on 50%.

Eesti vananeva rahvastiku taustal on oluline toetada eakate iseseisvat toimetulekut. Selleks algatas linn Mustamäel liftide pilootprojekti korterelamutes, mille eesmärk on aidata kaasa liftide paigaldamisele viiekorruselistes paneelelamutes, et parandada elanike, eriti eakate liikumisvõimalusi ja elukvaliteeti.

Loomulikult pakume mustamäelastele jätkuvalt erinevaid mitmekesiseid tegevusi nagu laadad, välikino, grillpeod, kontserdid ja muud kultuuri- ning kogukondlikud üritused aga ka praktilist abi. Jätkuvalt on mustamäelastele tagatud kord nädalas tasuta juriidiline nõustamine, mida pakub tunnustatud ja kogemustega jurist (varasemalt nõustati 2 korda kuus). Lisaks on alates jaanuarist võimalik saada Mustamäe Päevakeskuse ruumides kogemusnõustamise ja nõustamise tugiteenust.

Meil on tõeliselt vedanud, et meil on Männi park, oma Kadaka staadion ning Kaja Kultuurikeskus, kellega teeme tihedat koostööd. See kõik mängib olulist rolli Mustamäe kultuuri- ja spordielu edendamisel. Kaja Kultuurikeskus pakub teiste tegevuste kõrval häid võimalusi nii eakatele kui ka noortele võimaldamaks korraldada konverentse, playboxe ja mitmeid muid algatusi. Samas Kadaka staadion on spordisõpradele ideaalne koht jalgpalliturniiride ja muude spordisündmuste läbiviimiseks. Et pakkuda lastele ja noortele mitmekesiseid tegevusi on meil tihe koostöö loomulikult ka koolide ja lasteaedadega. Koostöös korraldame õpetajate päeva tähistamisi, lasteaedade spordipäevi, kliimajookse jms. Uue algatusena saavad sportlikud mustamäelased esmakordselt sellel aastal mõõtu võtta 6. juulil toimuval Mustamäe-Haabersti Rahvatriatlonil, mis algab Harku järves ujumisdistantsiga, jätkudes jalgratta sõiduga Mustamäele, kus peale 2 km pikkust jooksu lõpeb triatlon Kadaka staadionil.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et linnaosa valitsuse igapäeva töö ja tegevuste keskmes on mustamäelaste heaolu tagamine ja olemasolevate võimaluste laiendamine, mida aitab oluliselt luua tõhus koostöö erinevate osapooltega, kaasamine ja kogukonnaga arvestamine. Üheskoos loome ja säilitame Mustamäel turvalise ja atraktiivse elukeskkonna.

Read more at Marja-Liisa Veiser

Mustamäe vanem ERJK noomitusest: see on poliitiline kius – mind üritati Keskerakonda värvata, kuid keeldusin

Marja-Liisa Veiser — Mon, 23 Dec 2024 15:53:51 +0000

Mustamäe linnaosa vanema Marja-Liisa Veiseri hinnangul on ERJK seadust rikkunud.

Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser sai erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt (ERJK) noomida isikureklaami tõttu linnaosa Facebooki lehel. Veiseri hinnangul on see poliitiline kius ning komisjoni märgukiri on põhjendamata ja seadusevastane.

Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser (Isamaa) ütles, et Tallinna linnavolikogu aseesimehe Monika Haukanõmme (Keskerakond) poolne teemapüstitus tuli talle üllatusena. „12. detsembril toimunud Tallinna linnavolikogu istungil üritas üks Keskerakonna tipp-poliitikutest mind 10 minuti jooksul Keskerakonda värvata,“ märkis ta. „Siis oleks ma neile hästi kõlvanud, aga kuna ma resoluutselt keeldusin, siis tuligi Keskerakonna rünnak, mis põhineb poliitilisel kiusul.“

Samuti tuli talle üllatusena ERJK märgukiri, sest ei osanud selliseid seisukohti oodata. Ta leiab, et on kahetsusväärne, et komisjon on kujundand oma seisukohad Haukanõmme tunnetuse ja arvamuse põhjal, „ilma fakte kontrollimata ja andmata mulle mingitki võimalust omapoolseid seisukohti esitada“. „ERJK märgukiri põhineb kahjuks vaid kaebuse esitaja emotsioonidel ja subjektiivsel arvamusel,“ lisas ta.

Samuti tõi ta välja haldusmenetluse seaduse paragrahvi, mille kohaselt tuleb enne menetlusosalise suhtes toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. „ERJK on seda seaduse sätet rikkunud, kuna ei andnud mulle vastuväidete esitamise võimalust,“ lisas ta.

Veiseri hinnangul on märgukiri põhjendamata ja põhineb oletustel, ühtegi väidetavat rikkumist ei ole kirjeldatud ega õiguslikult põhjendatud. Ta lisas, et Mustamäe linnaosa valitsuse Facebooki kontol pole kajastatud erakonna poliitilisi vaateid, suundi või seisukohti. „Kontol on kajastatud isikuliselt üksnes avalikust huvist lähtuvaid linnaosa vanema kui asutuse juhi ja teiste linnaosa valitsuse teenistujate tööalaseid tegemisi, mis on otseselt seotud linnaosa elanikke ja kogukonda puudutavate küsimustega või teemadega ehk üksnes linnaosa valitsuse igapäevase tööga,“ lausus Veiser.

Lisaks ei ole tema hinnangul komisjon selgitanud, kuidas on avalikke vahendeid väärkasutatud. Ta märkis, et Facebooki kontol pole ühtki postitust sel perioodil rahaliselt jagatud ega pole kasutatud rahalisi vahendeid „elanike informeerimiseks koostatud videote tegemisel ja postitamisel“. „Komisjon on jätnud välja toomata, milles selle kaasuse puhul ja mismoodi on avalikke rahalisi vahendeid väärkasutatud,“ ütles ta.

Veiser nõustub, et on elanike ees aruandekohuslik ning poliitilist tegevust ei saa sotsiaalmeedia kontol lubada.

„Kui tegemist on linnaosa vanema töökohustuste täitmisega, siis kas see peaks toimuma varjatult?“ küsis ta. „Kas meie riigis ongi tavaks korraldada asju vaikselt tagatubades? Kui avalik ja avatud peegeldus kodanikele on keelatud, siis minu arvates ei ole tegemist avatud ja demokraatliku valitsemisega. Mitte üheski linnaosa valitsuse Facebooki konto postituses ei ole linnaosa vanem avaldanud oma poliitilisi vaateid, suundi või poliitilist tegevust, selleks on olemas eraldi sotsiaalmeedia konto, kus oma poliitilisi vaateid avaldada saab.“

Veiser lisas, et sotsiaalmeediat haldab linnaosavalitsus ise, mis tähendab, et kohapeal otsustatakse, mis on elanike seisukohalt oluline või informatiivne.

ERJK noomis

Tallinna linnavolikogu aseesimees Monika Haukanõmm (Keskerakond) saatis 10. detsembril erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) pöördumise, kus kritiseeris, et linnaosavanem Marja-Liisa Veiser (Isamaa) kasutab mainitud lehte kui oma isiklikku.

Ta oli kokku lugenud, et ühe kuu vältel ilmus Mustamäe Facebooki lehel 51 pilti Veiserist ja lisaks tehti temaga kolm videolugu. „Näiteks on 2. detsembril postitatud fotogalerii advendiküünla süütamisest. Kokku 31 fotot, neist 15 on peal linnaosavanem.“

Haukanõmme pöördumist arutas ERJK 12. detsembril toimunud koosolekul. Komisjon nõustus, et Tallinna ametlikud sotsiaalmeedia kanalid on infokanalid, kus vahendatakse vaid linna puudutavaid teemasid, seisab koosoleku protokollis.

Viidati ka, et Tallinn on kehtestanud linnameedia hea tava, kus muuhulgas on öeldud: „Linnameedia lähtub põhimõttest, et linna poliitilised juhid on aruandekohustuslikud oma valijate ees, kuid avaldatavad tekstid, videomaterjalid, fotod, kujunduselemendid jms ei tohi sisaldada otsest või varjatud poliitilist propagandat ja isikupropagandat“.

Komisjon leidis, et Veiseri tähelepanu tuleks juhtida asjalolule, et avalike vahendite kasutamine poliitiku isikureklaamiks on erakonnaseaduse kohaselt keelatud, ka rikutakse sel puhul Tallinna enda kehtestatud linnameedia head tava.

Komisjon saatis Veiserile märgukirja ja selle koopia omakorda Tallinna linnavalitsusele.

Read more at Marja-Liisa Veiser