10. mail sai Marja-Liisa Veiseril aasta Mustamäe linnaosa vanema ametis.
Toona tehtud intervjuus tõi ta välja, et peab oma töös oluliseks ausust, avatust ja sihikindlust – väärtused, mille najal soovib panustada piirkonna arengusse ning elanike heaolusse. Nüüd, aasta hiljem, vaatame koos temaga tagasi tehtule, meenutame rõõme ja väljakutseid, hindame muutusi ning heidame pilgu ka tulevikku. Mis on selle ajaga muutunud meie linnaosas ja inimeses, kes on Mustamäe juhtimise enda südameasjaks võtnud?
Aasta tagasi ütlesite, et Mustamäega seostub teile esmalt koheselt Männipark, turg ja Vilde spordipark. Kas ja kuidas on teie isiklik Mustamäe pilt selle ajaga muutunud?
Jah, usun need paigad on teada ja tuntud igale mustamäelasele. Kuid meil on kaunilt looduslähedane linnaosa. Siin on erinevad rohealad ja pargid, hoidmist ja kaitsmist vääriv Sütiste mets, imeline Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala oma liivikute, mitmekesise elustiku, allikate ja rändrahnudega. Aasta ei ole küll pikk aeg, kuid kindlasti on pilt muutunud minu jaoks palju terviklikumaks ja mitmekesisemaks. Oma igapäevatöös puutun kokku paljude kohalike inimestega, igaühel neist omad rõõmud ja mured.. aga ka erinevate algatustega, mis võib-olla oma mastaabilt esialgu nii silma ei paistagi. Ka see on aidanud enam mõista siinseid olusid ja ootuseid. Mustamäe on mulle kõvasti südamesse pugenud. Kokkuvõtvalt saan öelda, et siin elavad toredad ja tegusad inimesed, siin on hästi korraldatud ja turvaline elukeskkond, lisaks palju rohelust ning üsnagi tugev kogukonnatunne.
Mis on olnud teie jaoks suurimad rõõmud ja oluliseimad väljakutsed esimese tööaasta jooksul?
Rõõmu valmistavad just inimestega kohtumised – olgu selleks välikontorid, erinevad üritused või lihtsalt vestlused tänaval. Suurim rõõm on kindlasti kordaminekutest – sellest, kui saan oma meeskonnaga inimeste ja kogu linnaosa heaks midagi ära teha, erinevate murede ja probleemide korral võimaluste ja pädevuse piires abiks olla. Suurim väljakutse ja murekoht on kahtlemata siinne probleemne parkimisolukord, mida kahjuks ei ole suudetud nende pikkade aastate jooksul lahendada ning, mis aina süveneb. Olukorra lahendamine vajab süsteemset ja loovat lähenemist, pikaajalist planeerimist, investeeringuid ja mitmete osapoolte tõsist koostööd. Kas asi on olnud teadmatuses, mugavuses, ressursinappuses või prioriteetide seadmises? Väljakutseks on kindlasti olnud ka ootuste ja võimaluste tasakaalustamine – alati sooviks teha rohkem ja kiiremini, kuid avalikus halduses tuleb paratamatult arvestada nii protsesside ajakulu kui ka piiratud rahaliste ressurssidega.
Millised algatused või projektid, mille eest olete seisnud, on teie hinnangul kõige olulisemalt mõjutanud Mustamäe elu?
Olen pannud varasemast sügavamat rõhku eestluse hoidmisele. Pean väga oluliseks eesti keele ja kultuuri säilimist ja väärtustamist. Nii toimus esmakordselt Mustamäel nii Eesti Vabariigi aastapäeva kui ka eelmise aasta augustis taasiseseisvumispäeva väärikas tähistamine koos lipuheiskamise tseremooniaga. Au sees on ka Eesti Kultuuri Päev ja Eesti Raamatu Aasta, mille raames toimuvad meil läbi aasta tuntud kirjanike teoste ühislugemised. Linnaosa arengu vaates on saanud uut hoogu panustamine linnaosa heakorda ja avalike alade parendamisse – olgu selleks mänguväljakute, mänguplatside uuendamine ja uute rajamise ettevalmistamine, puuviljaaiad, rohealade hooldus, istepinkide ja prügikastide lisamine, uus silmailu pakkuv purskkaev Männipargis või sportimisvõimaluste arendamine. Minu südameasjaks on olnud ka tagada inimestele tänasel raskel ajal senisest paremad võimalused saada linnaosa valitsuse organiseerimisel tasuta kvaliteetset juriidilist abi ning tasuta kogemusnõustaja teenust. Väga oluliseks pean tõhusat koostööd korteriühistutega läbi erinevate kohtumiste ja ümarlaudade ning turvalist ja hoolitsetud elukeskkonda.
Oma esimeses intervjuus tõite esile märksõnadena sihikindluse, aususe ja avatuse. Kuidas need väärtused on teid selle aasta jooksul aidanud või proovile pannud?
Need väärtused on olnud minu kompassiks. Ausus loob usalduse ja juhtimise läbipaistvuse, sihikindlus aitab hoida fookust ka siis, kui tuleb ette tõsisemaid raskusi. Selles ametis tuleb vahel teha ka ebapopulaarseid otsuseid, kuid kui inimestele ausalt selgitada ja põhjendada, miks midagi tehakse, siis tekib ka mõistmine. Olen alati olnud seda meelt, et omavalitsus on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Seega peab sellise asutuse tegevus olema läbipaistev, aus, avatud ja inimestele arusaadav. Leian, et igal mustamäelasel on õigus teada, millega linnaosa valitsuses igapäevaselt tegeletakse, milliseid otsuseid langetatakse ja mida kavandatakse. Ma ei pea mingilgi määral õigeks suletud uste taga kabinetivaikuses vaikset toimetamist.
Kas on mõni otsus või olukord, mille puhul tunnete, et oleksite täna teinud teisiti?
Kindlasti tuleb meil kõigil elu jooksul ette olukordi, kus tagantjärele tarkus paneb nii mõneski asjas järele mõtlema. Aga eks vigadest õpimegi. Kui ma nüüd mõtlen tagasi sellele aastale linnaosa vanema ametis, siis ei meenugi mulle hetkel ühtegi sellist olukorda, kus oleks võinud midagi teisiti teha. Võib-olla vahel tuleb lihtsalt tempot veidi maha võtta, vähem kiirustada.
Te olete edukalt jätkanud aastaringselt välikontoritega. Milliseid emotsioone olete elanikega kohtumistelt kaasa võtnud?
Välikontorid on olnud minu jaoks päris huvitav kogemus. Sellises vabamas õhkkonnas tulevad inimesed kuidagi julgemalt ja avatumalt oma muredest ja rõõmudest rääkima. Olen saanud hulga häid ideid aga ka positiivset tagasisidet ja kinnitust, et oleme õigel teel. See paneb hinge hõiskama, annab jõudu ja energiat edasi tegutseda. Teinekord on aga väga oluline just osata kuulata. On olukordi, kus inimene tahab lihtsalt kellegagi oma muret jagada, et hakkaks kergem – et keegi kuulaks, mõistaks ning ulataks abikäe.
Millised on olnud teie meeskonna suurimad tugevused ja kuidas olete neid rakendanud linnaosa hüvanguks?
Kolleegide osas jagub mul ainult kiidusõnu. Minu meeskonna suurimad tugevused on tegutsemistahe, töökus, professionaalsus ja pühendumus. Saan kinnitada, et linnaosa valitsuses töötavad pädevad spetsialistid, kes tunnevad nii oma valdkonda, kui piirkonda tervikuna. Tihti tuleb ette ka töiseid nädalavahetusi. Oleme töötanud ühtse eesmärgi nimel linnaosa hüvanguks ning oluliseks tugisambaks on olnud just meeskonnavaim.
Olete varasemalt juhtinud üle kuue aasta omavalitsust Ida-Virumaal ja nüüd juba aasta Mustamäe linnaosa. Millised on peamised erinevused väiksema omavalitsuse ja ühe pealinna suure linnaosa juhtimisel? Mida on üks kogemus õpetanud teise jaoks?
Olles Ida-Virumaa juurtega ja töötanud üle 20 aasta omavalitsussüsteemis, viimati Lüganuse vallas esmalt volikogu esimehena, seejärel vallavanemana, siis pean tunnistama, et teemad Lüganusel on üsna teistsugused, kui Mustamäel. Lüganusel puutusin rohkem kokku suuremate arendustega. Sealseteks küsimusteks olid endised ja praegused kaevandusalad, tuule- ja päikeseparkide rajamised, planeeritava VKG biotoodete tehasega seonduv, endisesse põlevkivikarjääri rajatud Aidu Veespordikeskus oma Põhjamaade ja Baltikumi ainsa unikaalse rahvusvahelistele nõuetele vastava tehiskanaliga jpm. Tallinnas on elurütm ja tempo kindlasti teine. Mustamäe on arenev linnapiirkond, rahvaarvu poolest teine linnaosa Tallinnas. Peamisteks teemadeks siin on kortermajade lähedased parkimisvõimalused, mis on kindlasti üks suurimaid murekohti, mis leevendust ja pikemas perspektiivison 600 km2, siis Mustamäel 8 km2, samas kui Mustamäel elab üle 68 500 inimese, siis Lüganusel oli veel aastat tagasi elanike arv ca 8200 inimest. Selles osas on kindlasti märkimisväärne erinevus. Kuid inimestel on olenemata asukohast ikka ühtemoodi omad mured ja ootused. On paratamatu, et kui väikseimais paigus on inimestel pigem paljustki puudus, siis linnakeskkonnas on pigem kõik olemas ja enamjaolt käe-jala juures. Varasem pikk omavalitsuse juhtimiskogemus on andnud mulle hea vundamendi nii inimestega suhtlemisel, kui otsuste langetamisel.
Millisena näete Mustamäed täna võrreldes sellega, mida ette kujutasite ametisse astudes?
Tänane Mustamäe on rohkem avatud ja koostööaldis, kui ma ehk alguses loota julgesin. Siin on tohutult potentsiaali, mida iga päevaga järjest rohkem esile tuuakse. Ainult rõõm, kui palju tublisid ja tegusaid kogukonnaliikmeid siin on.
Kuidas hoiate oma sisemist tasakaalu – mida olete selle aastaga õppinud enesehoiu ja pingetaluvuse kohta?
Töö võib olla nõudlik, aga tasakaal tuleb seestpoolt. Olen õppinud rohkem aega planeerima ja jälgima oma tervist. Jah, oma ametit kannan ma 24/7 ja sellega ka arvestasin, kui selle ameti vastu võtsin. Midagi kardinaalselt uut selles minu jaoks ei olnud. Kuid sellegi poolest püüan iga vaba hetke pühendada oma perele – käime koos jalutamas, viibime looduses ja teeme kõike neid toredaid tegemisi, mida pered ikka koos teevad. See aitab mul tasakaalu hoida ja annab jõudu. Vanem poeg on mul peagi 20-aastaseks saamas aga noorem, 13- aastane vajab veel omajagu tähelepanu.
Mis on teie isiklik suurim lootus või unistus Mustamäe jaoks nüüd ja pikemas perspektiivis?
Soovin, et lõpeks see tohutu bürokraatia ning Mustame II kvartali tänavate projekt saaks juba sel aastal liikuma. Aga ka Kikase Lasteaia projekt saab juba juunis hoo sisse ja loodan, et järgmise aasta sügiseks on uus lasteaed valmis. Uus teenusmaja aadressil Tammsaare tee 135 peab kindlasti sügiseks valmis saama, linnaosa jalgteed korda ja palju muud olulist. Pikemas perspektiivis soovin, et Mustamäel säiliks linnaline rohelus ning et igaühel oleks siin hea ja turvaline elada, sõltumata vanusest. Unistan sellest, et kõik meie linnaosa haridusasutused saaksid lõpuks sellisteks, millistena meie lapsed ja noored neid väärivad. Pean silmas just 60.-70. aastatel ehitatud ajale jalgu jäänud lasteaedasid aga ka koolimaju. Unistan, et meie kortermajad saaksid renoveeritud ning varustatud liftidega, mis lõpetaks eakamate inimeste oma kodudes justkui vangis olemise. Tõsi, eakale inimesele on väga tähtis, et ta saaks elada võimalikult kaua ja kvaliteetset elu oma kodus, kuid peab olema ka alternatiiv. Mustamäe on piisavalt suur linnaosa, leian, et siia tuleks rajada tänapäeva vajadustele vastav hooldekodu. Ja muidugi parkimisolukord, just õhtusel ajal, kui inimesed koju naasevad. Kui see probleem leiaks ometi kord leevendust! Selleks on aga vaja konkreetset ja läbimõeldud plaani, teha kindlaks selged vajadused ja asuda tegutsema. See ei ole ilmselgelt lahendatav ühe ega kahe aastaga, kuid pikemas perspektiivis ei ole see võimatu.
Lõpetuseks – mida soovite öelda mustamäelastele, kellega olete selle esimese aasta üheskoos läbinud?
Suur ja siiras tänu teile kõigile! Tänan teid julgustavate sõnade, heade nõuannete ning toe ja abi eest! Koos saame muuta meie linnaosa veelgi paremaks ja ilusamaks paigaks. Mustamäe on meie kodu, hoiame ja hoolime oma kodukohast – ja ikka samasuguses koostöövaimus, sest alati saab veelgi paremini! Linnaosa valitsus on teie jaoks olemas – püüame abiks olla niipalju kõik võimalik. Märkame, hoiame ja hoolime üksteisest… Palju tervist ja kaunist kevadet!
